Muraka looduskaitseala. Lendorava elupaigaga soosaar

Muraka looduskaitseala asub Ida-Virumaal Iisaku, Maidla, Mäetaguse ning Tudulinna valla piires viie lahustükina; pindala 13 983,7 ha. Osa Muraka soostikust võeti kaitse alla 1938, kui kaljukotka kaitseks moodustati Ratva raba reservaat (oli tollal Eesti suurim kaitseala – 1110 ha). 1957 loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 moodustati sookaitseala. Aastast 1997 muudeti kaitseala looduskaitsealaks (pindala 13 059 ha), aastast 2007 on kaitseala oma praegustes piirides, tema ülesanne on kaitsta Eesti üht suurimat loodusmaastikukompleksi Muraka-Ratva soostikku ja selle elustikku.

Soostik tekkis jääjärvenõgude soostudes ning koosneb paljudest rabalaamadest, mida eraldavad üksteisest märed või õõtsiksood. Põhjapoolsed laamad on lagedad ja märjad, neid läbivad ojalaadsed veevoolusooned, lõunapoolsetel on puhma-puisraba ja laugasraba. Ratva rabas on segatoiteline Ratva ehk Arvila järv (29,4 ha, sügavus 1,5 m). Rohkesti on soosaari, moreenil kujunenud leostunud ja leetjatel muldadel kasvab salumets ja mõnel pool leede-liivmuldadel männik. Soosaartel elavad näiteks lendorav, kaljukotkas ja must-toonekurg ning kasvab näiteks lehitu pisikäpp (kõik looduskaitse I kaitsekategooria liigid).

Soostikul on suur veekaitseline tähtsus, ta paikneb veelahkmealal (põhjas Soome lahe Purtse jõgikond, lõunas Peipsi järve Rannapungerja jõgikond). Rikkaliku linnustiku tõttu on Muraka looduskaitseala Eesti väärtuslikemaid linnualu ja kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari-alade) nimekirja.

EE 12, 2003; muudetud 2011