Mäetaguse vald
Mäetaguse vald asub Ida-Virumaa keskosas, keskus Mäetaguse alevikus.
Asustus ja rahvastik
Põllumajandusmaastik ja asustus on koondunud valdavalt Mäetaguse aleviku ja Pagari küla ümbrusesse.
Vaata ka Mäetaguse valla elanike arv asulati
Loodus
Paikneb Viru lavamaa ja Alutaguse madaliku piirialal. Valla põhja- ja keskosa jääb põlevkivikaevanduste piirkonda (Estonia ja Viru kaevandus), edelaosa on valdavalt metsane ja soine (Matka, Muraka, Ratva ja Seliraba). 2003. aastal hõlmas metsamaa vallast 54%. Praegu haldavad riigimetsamaad Alutaguse metskonna Mäetaguse ja Pagari metsandik. Maastikule on iseloomulikud oosid (Mäetaguse oosistik). Valla lääneossa jääb osa Muraka looduskaitsealast, keskossa Mäetaguse maastikukaitseala. Pagari ja Atsalama küla maadel paikneb Atsalama hoiuala. Mäetagusest umbes 5 kilomeetrit põhjas asub Kalina karstiala (looduskaitse all). Looduskaitse all on Kiikla (6,7 ha), Mäetaguse (9,4 ha) ja Pagari mõisa park (7,9 ha), Uhe kaasik (0,3 ha), Kalina ohvritamm (ümbermõõt 4,2 m ja kõrgus 24 m) ning Võrnu hiidrahn (ümbermõõt 17,2 m).
Ettevõtlus ja transport
Suurim tööandja on Eesti Energia Kaevandused AS (endine AS Eesti Põlevkivi). 2009. aastal lõpetas ettevõte uue killustikutehase ehituse Estonia kaevandusse.
Valda läbib põhja–lõuna sihis Jõhvi–Tartu maantee (säilinud mitu 19. sajandil rajatud postijaama hoonet, sh Väike-Pungerja ja Koltsina).
Haridus ja kultuur
Huviväärsed on Mäetaguse (peamiselt 19. sajandi I poolel kujunenud ansambel), Kiikla ja Pagari mõis (ehitatud 1870, klassitsistliku arhitektuuri hiliseimaid mõisahooneid). Haridus- ja kultuuriasutustest tegutsevad peale valla keskuses asuvate ka Pagari ja Kiikla raamatukogu ning Pagari seltsimaja ja Kiikla rahvamaja.
Ajalugu
Vald Kirde-Eestis aastani 1950 (kuulus algul Viru-, aastast 1949 Jõhvimaasse), staatus ennistati 9. IV 1992.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011