vald, Eesti esmatasandi haldusüksus, kuulub maakonda. 1993. aastani oli vald maaterritooriumi ja maarahvastikku hõlmav üksus (maavald), mille asustussüsteemi moodustasid külad ja alevikud. Haldusreformi tulemusena said 1993 valla staatuse ja nimetuse ka 11 alevit, mis ei olnud soovinud saada linnaks, ning moodustusid nn alevvallad. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (1995) rakendamise määruse (1996) kohaselt on valla asustusüksuse liigid peale küla ja aleviku ka alev ja vallasisene linn, kusjuures küla on maa-asula ning alevik, alev ja linn linnalised asulad. Vald on omavalitsuslik territoorium, mida juhivad kohalike elanike valitud vallavolikogu ja volikogu moodustatud vallavalitsus, mille eesotsas on vallavanem. Vajaduse korral võidakse valla territooriumil moodustada ka osavaldasid (näiteks Vinni vallas on Tudu, Roela ja Viru-Jaagupi osavald).

1997. aasta alguses oli Eestis 207 valda (neist 9 alevvalda), 2003. aasta alguses 202 valda (neist 6 alevvalda), 2013. aasta lõpus 185 valda (neist 6 alevvalda).

Vallad ajaloos

Baltimail tähendas vald ürgkogukondliku korra lagunemise ajal arvatavasti mingit sugukonnavälist võimu ning sellele vastavat võimkonda (skandinaavia laensõna „vald” tähendas algselt võimu, võrdle meelevald, vägivald), 17. ja 18. sajandil mõisamaad koos sellel elavate pärisorjuslike talupoegadega, 18. sajandi lõpus hakkas vald tähendama talurahvakogukonda. Esimesed valla omavalitsuse alged olid magasivilja kogumine (magasiait), vaestehoolekanne ja vallakohtud. Pärast pärisorjuse kaotamist (Eestimaal 1816, Liivimaal 1819) hakati valdu moodustama peamiselt mõisade kaupa, kohati asutati väikestest mõisadest ka ühendatud vallakogukondi. Vald oli sealtpeale mõisast sõltuv seisuslik (⅔ volikogu liikmeid valiti peremeeste, ⅓ sulaste seast) haldusüksus, mille eesotsas oli talitaja (Eestimaal) või 2 vöörmündrit (Liivimaal). Baltimaade vallaseadusega (1866) võeti vald mõisniku eestkoste alt ja muudeti riiklikuks haldusüksuseks: vallaametnikud said palgalisteks, seisusi täpsustati (pärisomanikud, rentnikud, talusulased, mõisamoonakad ja kindla elukohata isikud). Valla halduskeskuse tarbeks ehitati vallamaja. 1890. aastail algas valdade suurendamine (1891–93 vähenes valdade arv mitu korda: enne oli valdu üle 1000, pärast alla 400). 12. IV 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaad, 1926 võeti taas kasutusele volikogu nimetus. 1935–39 valdu korrastati, et suurendada nende elujõulisust ja territoriaalset kompaktsust (valdade ühendamine jõustus 1. IV 1939). Pärast elluviidud ümberkorraldusi jäi valdu 248.

Eesti NSV-s asutati 1945 valdade allüksustena külanõukogud, maarajoonide moodustamisega sügisel 1950 vallad kaotati.

Pärast Eesti taasiseseisvumist alanud haldusreform on kaotanud senised rajoonid ja külanõukogud ning nende asemele on moodustatud maakonnad ja omavalitsusliku staatusega vallad (esimesena sai valla staatuse 1. X 1990 Muhu, 1992. aasta lõpuks oli see 186 vallal).

Valdade ühinemine

1995. aastast on mõningad nn rõngasvallad ühinenud nende keskele jääva linna või aleviga ning mõni vald liitunud:

• 1995 ühinesid Halinga vald ja Pärnu-Jaagupi alev,
• 1998 Abja vald ja Abja-Paluoja linn,
• 1999 Antsla vald ja linn, Kaarma vald ja Kuressaare vald, Karksi vald ja Karksi-Nuia linn, Lihula vald ja linn, Pühajärve vald ja Otepää linn, Vihula vald ja Võsu vald,
• 2002 Anija vald ja Kehra linn, Kohila vald ja alev, Märjamaa vald ja alev ning Loodna vald, Rapla vald ja Rapla linn, Räpina vald ja linn,
• 2005 Tamsalu vald ja linn, Lehtse vald, Saksi vald ja Tapa linn, Jõhvi vald ja linn, Avanduse vald ja Väike-Maarja vald, Suure-Jaani vald ja linn ning Olustvere vald ja Vastemõisa vald, Saarde vald ja Tali vald ning Kilingi-Nõmme linn, Kuusalu vald ja Loksa vald, Türi vald ja linn ning Kabala vald ja Oisu vald,
• 2009 Vändra vald ja Kaisma vald,
• 2013 Harju maakonnas tekkis Kose ja Kõue valla ühinemisel Kose vald, Hiiu maakonnas Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemisel Hiiu vald, Ida-Viru maakonnas Lüganuse ja Maidla valla ning Püssi linna ühinemisel Lüganuse vald, Lääne maakonnas Taebla, Oru ja Risti valla ühinemisel Lääne-Nigula vald, Põlva maakonnas Põlva linna ja Põlva valla ühinemisel Põlva vald, Pärnu maakonnas Audru ja Lavassaare valla ühinemisel Audru vald ning Viljandi maakonnas Pärsti, Viiratsi, Paistu ja Saarepeedi valla ühinemisel Viljandi vald.

Vallad mujal maailmas

Lätis on vallale vastav haldusüksus pagasts (2009. aastani omavalitsused, seejärel haldusüksus piirkonna koosseisus), Leedus seniūnija, Soomes kunta, Rootsis, Norras jpt maadel on alamastme haldusüksuseks kommuun. Venemaal kaotati vallad (волость) rajoonimise ajal 1928–30, kuid 1990. aastail on neid kohati hakatud taas moodustama.

Kirjandus

• A. Traat. Vallakohus Eestis. Tallinn, 1980
• Vallad pärast 1. IV 1939 reformi. – Eesti A&O. Tallinn, 1993
• L. Uuet. Eesti haldusjaotus 20. sajandil. Tallinn, 2002
• A. Aljas. Valla tähendus selle elanikele Kihelkonna valla näitel. – Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat 2003, 47

Vaata ka artikleid

• Eestis 19. sajandist 1950. aastani olnud valdade nimistu
• alevvald
• Eesti haldusjaotus
• Eesti haldusüksuste rahvaarv, pindala ja asustustihedus
• külanõukogu
• vallasisene linn

EE 10, 1998; EE 12, 2003; RKL, 2007; muudetud 2013