Mägi, Laine

Laine Mägi (aastani 1980 Mihelson‑Adamson; 3. II 1959 Kehra), näitleja. Eesti Teatriliidu (1984) ja Eesti Näitlejate Liidu liige (1993). Oli 1980–90 abielus Tõnis Mägiga.

Õppis 1969–73 Tallinna Koreograafiakoolis, lõpetas 1977 Tallinna 32. keskkooli ja 1982 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Olnud 1976–81 baar-varietee Tallinn tantsija, 1982–99 Endla ja aastast 1999 Eesti Draamateatri näitleja, aastast 1993 ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli tantsu ja lavalise liikumise õppejõud (aastast 1996 dotsent). Alustas 1982 Pärnus tantsuõpetusega lastele, mille põhjal moodustas 1989 tantsutrupi Lancy ja 1996 omakorda Laine Mägi Tantsukooli, tegutseb tantsukooli juhataja, tantsupedagoogi ja koreograafina. Loonud koreograafiat Endla, Draamateatri jt teatrite lavastustele. Mänginud filmis („Tants aurukatla ümber”, 1987, Eesti Telefilm; „Rahu tänav”, 1991, Tallinnfilm; „Kallis härra Q”, 1998, Rao Heidmetsa Filmistuudio; „Klass”, 2007, Amrion, Eesti Televisioon; „Sügisball”, 2007, Kuukulgur Film, Homeless Bob Production; „Eestlanna Pariisis”, 2012, Amrion, TS Productions, La Parti Production, parima naisnäitleja preemia Saint-Jean-de-Luzi noorte filmirežissööride festivalil, kultuuri- ja aastapreemia) ja teleseriaalides („M Klubi”, 1996–97; „Õnne 13”, 2003–05; „ENSV”, aastast 2010; „Klass: elu pärast”, 2010; „Alpimaja”, 2012; „Restart”, 2015).

Autasud

  • Helmi Tohvelmani nimeline auhind 2000
  • Ansamblipreemia 2001
  • Valgetähe V klassi teenetemärk (2012)
  • Välisministeeriumi kultuuripreemia 2013
  • Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia 2013 (mõlemad koos Ilmar Raagi ja Riina Sildosega)
  • Aastast 2013 Velda Otsuse hõbepeekri hoidja

Osi

  • Susan (Poliakoffi Superdiskor, 1982)
  • Marianne (Horváthi Lood Viini metsadest, 1983)
  • Máire (Frieli Tõlkijad, 1984)
  • Thérèse (Anouilh’ Metskass, 1985)
  • Hilda (Lutsu ja Pedajase Soo, 1985)
  • Laini (Valtoni Vägede valitsejad, 1986)
  • Ruth (Zindeli Saialilled, 1987)
  • Brooke Ashton (Frayni Lavalised segadused, 1987)
  • Anna (Spiró Aed, 1988)
  • Karin Månsdotter (Strindbergi Erik XIV, 1990)
  • Carol Cutrere (Williamsi Orpheus allilmas, 1990)
  • Chris (Frieli Lõikuspeo tantsud, 1992, ka liikumine)
  • Magnolia (Kerni Teatrilaev, 1992, ka liikumine)
  • Klaarake (Benatzky „Valge Hobuse” võõrastemaja, 1993, ka liikumine)
  • Pepsie (Bruno Pepsie, 1994)
  • Elisabeth Dohna (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 1994, ka liikumine)
  • Elena (Dumas’ ja Sartre’i Edmund Kean, 1995)
  • Vana naine (Ionesco Toolid, 1996)
  • Nadežda Fjodorovna (Tšehhovi ja Gundarsi Duell, 1997)
  • Anna (Saalbachi Tantsutund, 1998 Ugalas, ka liikumine)
  • Sohvi (Kõivu Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta, 1999 Draamateatris)
  • Alice (Frieli Aristokraadid, 2000)
  • Regan (Shakespeare’i Lear, 2001)
  • Bella Berlo (Levini Kummikauplejad, 2002)
  • proua Helene Alving (Ibseni Kummitused, 2003)
  • Texas (Kanderi Cabaret, 2003 Vanalinnastuudios)
  • Meeta (Kõivu Finis nihili, 2004)
  • tantsija, laulja ja näitleja (Naela Kell näitabki täpset aega. Millist?, 2004, magistritöö Londoni Labani keskuses)
  • Emilia (Shakespeare’i Othello, 2005)
  • Hirmutis (Carri Naine ja hirmutis, 2007)
  • Helen Sutherland (Halli Kaevuritest kunstnikud, 2010)
  • Anna Meyer von Gyldenfeldt (Kordemetsa Surm, sünd ja laulatus, 2012, R.A.A.A.M.)
  • proua Constable (Bowlesi Aiamajas, 2014)

Koreograaf

  • Kitzbergi ja Undi Tuleingel (1993 Draamateatris, mängis Martat)
  • Camoletti Pidžaama kuuele (1994 Vanalinnastuudios)
  • Brechti Härra Punttila ja tema sulane Matti (1994 Draamateatris)
  • Dahli põhjal Woodi SAK (Suur Armas Koll) (1995 Draamateatris)
  • Anouilh’ Orkester (1995 Vanemuises)
  • J. Hermani Hallo, Dolly! (1996 Estonias)
  • R. Hermani Maratontants (1997)
  • Kanderi Zorbas (2000)
  • Porteri Suudle mind, Kate! (2004 Endlas)
  • Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga (2006, mängis Gustava Sinclaire’i ja luuaneiut)
  • Piazzolla Maria de Buenos Aires (2006 Birgitta festivalil)

Kirjandus

  • L. Mägi. „„Lancy” tuli jõuluks koju”. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 31. detsember 1991
  • Laine Mägi: Silmast silma. Intervjueerinud M. Saarna. – Rahva Hääl, 21. november 1992
  • Laine Mägi asutab oma tantsukooli. Intervjueerinud Ü. Aaloe. – Hommikuleht, 24. märts 1993
  • R. Aller. Kaks mõistatuslikku naist Laine Mägi esituses. – Rahva Hääl, 30. juuli 1994
  • Laine Mägi: Lavastamine on vägivald. Intervjueerinud S. Karja. – Eesti Ekspress, 19. august 1994
  • U. Reinmaa. Imelik naine, naljakas naine. – Postimees, 15.september 1994
  • I. Sillar. Näitleja jäävuse seadus küsimärgi all. – Teater. Muusika. Kino, 1994, 12
  • Laine Mägi: Tantsumaja tuleks Pärnusse siis, kui keegi annaks miljoni, aga see on absurdne. Intervjueerinud G. Naaber. – Pärnu Postimees, 13. juuni 1995
  • P.‑R. Purje. Mäng – väljakutse tühjusele. – Pühapäevaleht, 14.september 1996
  • 26 küsimust Laine Mägile. Intervjueerinud M. Visnap. – Eesti Naine 1997, 7
  • G. Naaber. Näitleja Laine Mägist sai pealinnas Sohvi. – Pärnu Postimees, 17. märts 1999
  • Vastab Laine Mägi. Intervjueerinud E. Paaver. – Teater. Muusika. Kino 2001, 6
  • Mägede maa. IntervjueerinudM. Kärmas. – Anne 2005, 7
  • P.-R. Purje. Kuraditosin näitlejat hiirelõksus. Tallinn, 2007
  • Laine Mägi tantsud Pärnus ja rollid Tallinnas. Intervjueerinud K. Rõss. – Toit & Tervis 2009, 1
  • J. Rekkor. Laine Mägi – 50 3. veebruaril. – Eesti Draamateater 2009, 3
  • T. Laks. Laine Mägi 50. – Eesti Päevaleht : Laupäev : Kultuur, 7. märts 2009
  • G. Kordemets. Lihtsalt tuleb armastada. – Elukiri 2009, 11
  • Lavakooliraamat 2. Koostaja K. Orro. Tallinn, 2010
  • Tasakaalu toonid. Intervjueerinud A. Kivi. – Eesti Naine 2012, 10

Välislinke

Hilda – Laine Mägi, Lannu – Elmar. Lutsu ja Pedajase „Soo”. (Endla, 1985)

Gerry – Aare Laanemets, Chris – Laine Mägi. Frieli „Lõikuspeo tantsud”. (Endla, 1992)

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2015 (T. Truuvert)