Neitsitorn Bakuus

Neitsitorn Bakuus (aserbaidžaani Giz Galasi), linna vanimaid ehitisi ja peamisi sümboleid. Asub Bakuu vanalinna kagumüüri lähedal Bakuu kaldapealse (Bulvar) ääres. Kaldapealsele kõrgendikule ehitatud kohalikust lubjakivist torni kõrgus on 28 meetrit, läbimõõt jalamil 16,5 m, seina paksus jalamil 5 m, tipus 4 m. Torni sisemus on jagatud 8-korruseks, iga korrus on kaetud kuppellaega. Torni seinas on piklikud ja kitsad laskeava meenutavad sissepoole laienevad aknad. Korruseid ühendab siseseina äärt mööda kulgev trepp, mis algab teisest korrusest. Esimesel korrusel oli tõenäoliselt teisaldatav redel või kasutati ronimseks köit. Torni sees on kaljusse raiutud kaev.

Torni ehitamise aeg ei ole teada. Seinal oleva kirja alusel on eeldatud, et see rajati hiljemalt 12. sajandil. Ehitustehniliste vaatluste alusel arvatakse, et hoone on rajatud meie ajaarvamise 1. sajandi ja 8. sjandi vahel.

Torni algne otstarve pole teada, on arvatud, et see rajati tuletemplina. Hiljemalt 12. sajandist oli torn Bakuu kaitserajatiste osa. 18.–19. sajandil kasutati torni majakana.

Torni on korduvalt restaureeritud (viimati 2014). Aastast 1964 on Bakuu Neitsitorn muuseum, aastast 2000 kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Neitsitorn kultuuris

Bakuu Neitsitorniga seotud legendi on korduvalt kasutatud motiivina kunstiteostes. 1923 kirjutas Cəfər Cabbarlı poeemi „Neitsitorn”, 1924 valmis legendi alusel mängufilm. Sama nime kandis ka Aserbaidžaani esimene ballett (1940, helilooja Əfrasiyab Bədəlbəyli), Rəsul Rza on Neitsitornile pühendanud luuletuse.

Neitsitorni on korduvalt kujutatud NSV Liidu ja Aserbaidžaani postmargil, samuti Aserbaidžaani 10-manatisel pangatähel.

Gravüür „Baccu. eine Stadt in Meden, an der Caspischen See”. Johann Baptist Homanni atlasest (1734), Engelbert Kaempferi pilt (1683)

Ballett „Neitsitorn”. Gülyana Mədinə Əliyeva, Polad Gülağası Mirzəyev (Aserbaidžaani ooperi- ja balletiteater, 1999)

Ballett „Neitsitorn”. Gülyanaq Q. Almaszadə, Polad K. Batašov (1940)

Välislingid

Loodud 2015