Nõmme

Suusahüppetorni juures on Tallinna kõrgeim koht

Glehni lossi Palmimaja

Nõmme raudteejaam

Nõmme, Tallinna halduslinnaosa; pindala 28 km², 38 100 elaniku (2010). Nõmme paikneb kesklinnast edelas mõlemal pool Tallinna–Keila raudteed ja Pärnu maanteed. Piirneb põhjas Mustamäe astanguga (Tallinna kõrgeim koht Mustamäe suusahüppetorni juures 64 m ü.m) ning läänes Harku ja kagus Pääsküla rabaga. Kitsamalt tuntakse Nõmmena Nõmme raudteejaama (8 km Tallinna jaamast) ümbrust, linnaosana hõlmab ta ka Rahumäe, Hiiu, Kivimäe, Pääsküla, Liiva, Valdeku ja Männiku. Nõmme osaks on peetud ka Laagrit ja Raudalu ning Vana-Mustamäe asumit. Põhiliselt on Nõmme männimetsasel liivikul paiknev eramutega parklinnaosa, tööstus- ja veondusettevõtted asuvad peamiselt Männikul. Suurimad metsapargid ja haljasalad on Glehni, Vabaduse ja Sanatooriumi park ning Mustamäe nõlvak (kõik piirkonna 7 haljastut on aastast 2007 kaitse all). Lisaks parkidele on kaitse all ka Aiataguse ja Kasetuka allikad Pääsküla raba idaserval, Glehni pargi allikad (sh Rõõmuallikas), Liiva jaama rahn, Õpiringi kivid, Raudalu kivid ja Männiku Hiidrahn (ümbermõõt 31,8 m, kõrgus 5,7 m ja maapealse osa maht 238 m³) ning 6 puud. Linnaosa piires on ka Rahumäe, Liiva, Hiiu ja juudi kalmistu. Nõmmel asuvad 3 gümnaasiumi, 4 põhikooli, 3 raamatukogu (Nõmme, Pääsküla, Männiku), muusikakool, kultuurikeskus, spordikeskus, ujula, sotsiaalmaja ja noortemaja. Pääsküla rabas on 4 km pikkune õpperada koos ligi 10 m kõrguse vaatetorniga. Nõmme raudteejaamas on Nõmme Muuseum (aastast 2002). Tegutsevad ka Kristjan Raua majamuuseum ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond. Huviväärne on Glehni loss ja selle ümbrus. Nõmmel paikneb mitu raviasutust, sh SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku keemiaravi ja kiiritusravi keskused. Tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Nõmme Rahu Kogudus ja Nõmme Saksa Lunastaja Kogudus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Ristija Johannese Kogudus ning 2 baptistide kogudust.

Nõmme Ema (kujur Mare Mikof, 1998)

Nõmme turuhoone sisevaade

Ristija Johannese kirik

Asustus

1873 hakkas Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn rentima suvilate ehituskrunte ja hiljem neid müüma. 1886 valmis Kõrgepea küngastikul (praeguse Mustamäe nõlval) omaniku eskiiside alusel romantilises laadis historitsistlik nn Glehni loss. 1900. aastate algul püstitati nn palmimaja (praegu varemeis) ja vaatetorn (1961–65 rekonstrueeritud observatooriumiks) ning pargiskulptuurid (neist suurimad olid „Lohe” ja „Kalevipoeg”). 1930. aastatel rajati Nõmmele hulk elegantseid, peamiselt funktsionalistlikke villasid (arhitektid Edgar Johan Kuusik, Elmar Lohk jmt) ning Nõmme keskusse suuremaid hooneid (linnavalitsuse hoone, kino, turuhoone). 1950. astatel hakati Hiiu piirkonda koondama ravikeskusi, ehitati Nõmme haigla (1952), onkoloogiadispanser (1963–85, arhitektid Kalju Luts, Milvi Vainik) ning naha- ja suguhaiguste dispanser (1972, arhitekt Kaljo Vanaselja). Nõmmel asuvad õigeusu Nõmme Ristija Johannese kirik ja luteriusu Nõmme Rahu kirik (viimane pühitseti 1924 Tartu rahu mälestuskirikuna).

Glehni loss	„Kalevipoeg“	„Lohe“
Tööstur Kersoni funktsionalistlik villa Nurme t 40 (1935, arh Edgar Johan Kuusik)	Glehni tornmaja (ehitatud postkontoriks 1912)	Nõmme Rahu kirik

Ajalugu

1872 avati Nõmme kõrtsi lähedal raudteepeatus, mille ümbrusse hakati Nikolai von Glehni algatusel rajama suvituskohta. Sajandivahetuseni arenes Nõmme kui suvitus- ja väljasõidukoht, siis hakati ehitama elumaju. Seitsme aastaga (1893–1900) kasvas majade arv 50-lt 300-le. 1917 aleviks muudetud Nõmmega liideti 1923 Peetri aedlinn (Pääsküla raudteejaama ümbrus). Raudtee elektrifitseerimine (1924) ning uute peatuste avamine (Kivimäe 1924, Hiiu ja Rahumäe 1926) soodustasid kiiresti kasvava Nõmme muutumist Tallinna satelliitasulaks. 1926–40 oli Nõmme omaette linn, 1937 suuruselt viies Eesti linn. Umbes ⅔ nõmmelasi töötas Tallinnas. 1945–56 oli Nõmme (koos Järve ja osa nüüdse Mustamäega) üks neljast Tallinna linnarajoonist. Aastast 1986 korraldatakse Nõmme päevi (Nõmme kevad, Nõmme sügis, Nõmme talv); aastast 2000 korraldatakse festivali Nõmme Jazz; 1988 taasasutati 1908–40 tegutsenud Nõmme Heakorra Selts. 1938–40 ja 1989–91 ilmus Nõmme Majaomanike Seltsi ning teiste Nõmme seltside ja liikumiste häälekandja Nõmme Leht; aastast 1997 ilmub Nõmme Sõnumid. Nõmmel tegutseb aastast 1999 Nõmme Tee Selts, kelle tegevuse tulemusena on suudetud ära hoida Nõmme keskkonda kahjustavate projektide realiseerumine, loodud Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja kaitse alla võetud muid loodusobjekte (sh kõik Nõmme pargid). 1992 sai Nõmme Tallinna linnaosa staatuse.

Esimene elektrirong Nõmme jaamas (1. oktoobril 1924)

Selles hoones Pärnu maantee ja Männi tänava nurgal asusid 1933. aastani Nõmme linnavalitsus ja -volikogu (hoone lammutati 1960. aastatel)

Nõmme Seikluspark