Orgulas, Jaanus

Jaanus Orgulas (5. VII 1927 Vaivara – 13. VIII 2011 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1953) ja Näitlejate Liidu liige (1994, aastast 1997 auliige). Isa metsapraaker.

Mängis noorukina Draamateatri lavastustes, lõpetas 1947 Tallinna Rahandustehnikumi, õppis 1947–48 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis, lõpetas 1953 GITIS‑e eesti stuudio. Töötas 1953–66 ja 1972–2006 Draamateatris ning 1966–72 Filharmoonias. Esinenud estraadil Tootsina („Terekest kah!”, 1965, „Oh, sa issand”, 1967), mänginud filmis („Vallatud kurvid”, 1959, „Vihmas ja päikeses”, 1960, „Ohtlikud kurvid”, 1961, kõik Tallinnfilm; „Sõbrad, seltsimehed”, 1990, Filmi-Molle). Tegeles alpinismiga, oli tuntud sibullillede kollektsionäärina.  Koos Guido Kanguriga andis välja raamatu „Dialoog tulpidega” (2007). Temast on portreefilm „Orgulas” (Väike Orav, 2001).

Eesti NSV teeneline kunstnik (1987). Huumoripreemia Meie Mats 2000. Valgetähe V klassi teenetemärk 2005.

Osi

Kiir – Ervin Abel, Toots – Jaanus Orgulas. Lutsu ja Luige „Kevade“. (Draamateater, 1954)

Toots – Jaanus Orgulas, Kiir – Ervin Abel. Estraadikava „Terekest kah!“ (1965)

  • Griša (Gorki Barbarid, GITIS-e eesti stuudio diplomilavastus, 1953)
  • Toots (Lutsu ja Luige Kevade, 1954, ka kuuldemängus 1955, ning Lutsu ja Särevi Suvi, 1960, ja Tootsi pulm, 1961)
  • Andrei (Rozovi Õnn kaasa, 1955, ka kuuldemängus 1956)
  • Eero (Kivi ja Panso Seitse venda, 1956)
  • Velossipedkin (Majakovski Saun, 1957)
  • Oleg (Rozovi Rõõmu otsinguil, 1958)
  • Slava (Rozovi Ebavõrdne võitlus, 1960)
  • Teine paks (Oleša Kolm paksu, 1962)
  • Tigapuu (Tammsaare ja Panso Inimene ja jumal, 1962)
  • Prissõpkin (Majakovski Lutikas, 1963)
  • Jakob (Smuuli Kihnu Jõnn, 1964)
  • Pollinger (Bahri Mees, naine ja kontsert, 1972)
  • Pomigalov (Vampilovi Möödunud suvel Tšulimskis, 1974)
  • Paksmagu (Šukšini Energilised inimesed, 1975)
  • Pangaametnik (Lenzi Süütute aeg. Süüdlaste aeg, 1983)
  • Karjus (Kivi ja Sipari Kullervo, 1985)
  • Bazarovi isa (Turgenevi ja Trassi Isad ja pojad, 1985)
  • Stephano (Shakespeare’i Torm, 1986)
  • Adolf Sõnn (Kruusvalli Vaikuse vallamaja, 1987)
  • Lesquin (Lamoureux’ Saatan inimese nahas, 1989)
  • Maanus (Kallase Bernhard Riives, 1992)
  • Bernhard (Dorsti Merlin ehk Tühi maa, 1994)
  • Egeus (Shakespeare’i Pööriöö unenägu, 1995)
  • Ferapont (Tšehhovi Kolm õde, 1996)
  • Aleksander Ips (Kivirähki Atentaat, 1997)
  • Pattison (Stoppardi Armastuse leiutajad, 1998)
  • Julk-Jüri (Lutsu ja Undi Täna õhta kell kuus viskame lutsu, 1998)
  • John Joseph Hutchins (Randi 16. jaanuari õhtu, 1999)
  • Lester Trainsmith (Ayckbourne’i Koomiline potentsiaal, 2001)
  • Leonardo (García Kokkade öö, 2001)
  • patroon Julius (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 2006)

Helikandjaid

  • Estraadietendused: „Oh sa issand...!” (2 LP-d, 1971), „Terekest kah!” (2 LP-d, 1978)

Kirjandus

  • Jaanus Orgulas. Jäägu see. Koostaja J. Aarma. Tallinn, 2004
  • T. Toomas. Jaanus Orgulas. – Noorte Hääl, 25. august 1955
  • S. Levin. Sündmusi ja iseloome. V. Rozovi komöödia lavastusest kahes Tallinna teatris. – Rahva Hääl, 10. detsember 1955
  • S. Levin. Mängulisest detailist. – Pilt ja Sõna 1956, 2
  • S. Levin. Õnn kaasa! – Noorus 1956, 12
  • A. Orav. Jaanus Orgulase juubeliks. – Sirp ja Vasar, 6. jaanuar 1978
  • J. Orgulas jt. Kolmkümmend aastat hiljem. – Sirp ja Vasar, 28. oktoober 1983
  • E. Hermaküla, M. Klooren. Jaanus Orgulas 60. – Sirp ja Vasar, 3. juuli 1987
  • V. Heuer. Mäed ja lilled. – Kehakultuur 1987, 18
  • J. Orgulas. Näitlejaks ilma isikutunnistuseta, ehk, Jaanus Orgulas 60 ja sellest veel 45 aastat laval. Intervjueerinud K. Haan. – Noorte Hääl, 18. oktoober 1987
  • H. Leppikson. Piip ja tulbid, tulbid ja ikka piip. – Rahva Hääl, 4. juuni 1989
  • J. Orgulas, A. Orav. Juttu 100-aastasest Hugo Laurist kunagiste noorte näitlejatega. Intervjueerinud K. Orro. – Teater. Muusika. Kino 1993, 3
  • M. Kungla. Esimene eestlane Elbrusel. – Õhtuleht, 23. juuli 1998
  • Vastab Jaanus Orgulas. Intervjueerinud Õ. Orav. – Teater. Muusika. Kino 1999, 2
  • J. Orgulas, M. Mikiver. Vana kooli mees. Aado Hõimre 100. – Teater. Muusika. Kino 1999, 2
  • L. Sibul. Terekest kah, Jaanus Orgulas. – Videvik, 5. november 1999
  • Jaanus Orgulas püsib ringis. Intervjueerinud M. Jakson. – Sakala, 1. aprill 2000
  • Jaanus Orgulas hindab näitlejas isikupära. Intervjueerinud T. Kaugema. – Postimees, 25. november 2000
  • M. Laane. Tulpidega omavahel. – Kodu & Aed 2001, august
  • H. Buddel. Üks hilinenud kiidukõne. – Videvik, 22. november 2007
  • Jaanus Orgulas: Lapsena ma mingi Toots ei olnud. Intervjueerinud I. Palli. – Maaleht, 28. oktoober 2010; Kodukohalood / I. Palli. Tallinn, 2013
  • GITIS. Eesti stuudio Moskvas. Koostajad I. Lepik ja A. Tuuling. Tallinn, 2011
  • E. Paaver. Suri Draamateatri näitleja Jaanus Orgulas. – Eesti Päevaleht, 15. august 2011
  • H. Toompere jr. Jaanusest kui kange loomuga mehest võis kõike uskuda. – Postimees, 15. august 2011
  • T. Kallas. Jutuvestja Toots, kes kogus tulpe. – Maaleht, 18. august 2011
  • [Nekroloog]. – Sirp, 19. august 2011

Välislinke

Griša – Jaanus Orgulas, Tsõgankov – Grigori Kromanov. Gorki „Barbarid“ (GITIS-e eesti stuudio diplomilavastus, 1953)

Eero – Jaanus Orgulas. Kivi „Seitse venda“. (Draamateater, 1956)

Slava – Jaanus Orgulas, Liisa – Lya Zernant. Rozovi „Ebavõrdne võitlus“. (Draamateater, 1960)

Jakob – Jaanus Orgulas. Smuuli „Kihnu Jõnn“. (Draamateater, 1964)

Pollinger – Jaanus Orgulas, Gustav Heink – Eino Baskin. Bahri „Mees, naine ja kontsert”. (Draamateater, 1972)

Bazarovi isa – Jaanus Orgulas, Kirsanov – Märt Visnapuu. Turgenevi ja Trassi „Isad ja pojad”. (Draamateater, 1985)

ETBL, 2000 (A. Küngas); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019