Otepää üldandmed
Elanike arv (2010)	2077
Linna õigused	1936
Vallavanem	Kalev Laul
Maakond	Valgamaa

Otepää, linn Põhja-Valgamaal, Otepää valla vallasisene linn ja halduskeskus.

Asub Otepää kõrgustikul, on Eesti kõrgeima asukohaga linn (kesklinnas umbes 150 m ü.m).  Eelkõige on Otepää talispordi- ja turismikeskus ning suvituskoht, lähikonnas Pühajärve, Kääriku, Väike Munamägi, Annimatsi, Madsa, Vidrike jmt. spordibaas ja puhkekoht. Aastast 1998 kannab Otepää talvekuudel Eesti talvepealinna nimetust.

Otepääl on konstaablijaoskond, päästekomando.

Rahvastik

Otepää elanike arv ja rahvuslik koosseis (umbes 98% elanikest on eestlased) on olnud suhteliselt püsiv, rohkem on muutunud elanike vanuseline koosseis (suund vananemisele), tööhõive määr ja jaotus tegevusalati. 1989. aastal töötas linna elanikest 54%, 2000. aastal ainult 38%.

Ettevõtlus ja transport

Otepää tähtsus tööstuskeskusena on vähenenud. Varem linna suurima ettevõtte autoremonditehase (1987. aastal 355 töötajat) asukohal on piirkonna praegune suurim ettevõte – UPM-Kymmene Otepää AS-i spooni ja vineeri tootmise tehas (175 töötajat). Linna vanim tööstusettevõte – Otepää Piimaühistu juustuvabrik on tegevuse lõpetanud. AS Oteks (tekstiilivabriku Areng tsehhi järeltulija) teeb vaipu, metalltooteid valmistavad AS Parmet (ripplaed, fassaadid ja profiilid) ja AS Otepää Metall (konteinerid).

Teedesõlm, ristuvad Tatra–Otepää–Sangaste ja Rõngu–Otepää–Kanepi tugimaanteed.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Otepää kultuurikeskus

Otepääl on Audentese Spordigümnaasiumi Otepää filiaal (56 õpilast, murdmaa- ja laskesuusatamine, kahevõistlus, jalgrattasport), kaks lasteaeda, raamatukogu, Apteekrimäe trampliin (35 m) ning palju toitlustus-, majutus- ja meelelahutusasutusi. Üld- ja huviharidust annavad Otepää Gümnaasium (2009/10. õa 475 õpilast), Otepää Muusikakool (2009/10. õa 82 õpilast) ja Otepää Avatud Noortekeskus, taidlust edendavad Otepää Kultuurikeskus ja Otepää Teater. 1932–44 ja aastast 1989 on ilmunud ajaleht Otepää Teataja.

Linnaga idas ja kagus külgnevas Nüpli külas asub Tehvandi Spordikeskus, mis haldab staadionikompleksi (multifunktsionaalne aastaringi kasutatav rahvusvaheline spordi- ja turismikeskus), kaht lasketiiru, Tehvandi suusahüppemäge (K90), suusarollerirada (6,2 km), talviseid suusaradasid ja omapärase arhitektuuriga Tehvandi külalistemaja (valmis 1978 üleliidulise suusaspordibaasina, arhitektid Peep Jänes ja Tõnu Mellik). Lõunas Pühajärve külas on supelrand ning Pühajärve Puhkekodu koos restorani, tornikohviku ja pubiga.

Tehvandi Spordikeskuses antakse Tartu suusa- (Tartu maraton), jooksu- ja rattamaratoni start, aastast 1990 toimub seal Saku suverull. Murdmaasuusatamise maailma karika etapid (esimene võistlus toimus 1999) on viinud Otepää Euroopa suusakaardile.

Tervishoid. Otepää haigla õigusjärglane on SA Otepää Tervisekeskus (18 hooldusravi voodikohta), ambulatoorset ravi annavad perearstid (3) ja eriarstid. Tervisekeskuses tegutseb ka hooldekodu (20 kohta).

Usuelu. Otepääl tegutsevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Otepää Maarja kogudus ja Otepää Evangeelne Vabakogudus Palverändur.

Tehvandi suusahüppetorn

Tehvandi staadioni jalgpalliplats

Tehvandi suusasild

Linnaehitus

Pühajärve tee, Otepää Aedlinna algus. Pühajärve restoran ja hotell

Linna ala (4,32 km²) hõlmab lainjas-künkliku kõrgendiku, mis valdavalt on 125–150 m, kõrgemad tipud (Apteekri ja Korsu mägi) üle 170 m ü.m. Ühtse tänavastiku ja hoonestusega Otepää jaguneb kaheks: põhjas vanem, juba 19. ja 20. sajandil vahetusel aleviks kujunenud linnaosa (Otepää kitsamas mõttes) ning lõunas Pühajärve lähedal Otepää Aedlinn. Selle kavandamine uue puhke- ja elurajoonina algas pärast 1936. aastat, kui linna õigused saanud Otepää piire laiendati. Kaht linnaosa lahutab Apteekri mets (hõlmab umbes veerandi Otepää territooriumist) ja ühendab Pühajärve tee, mis on ühtlasi põhjas oleva linnaosa peatänav. Pühajärve tee ja Valga maantee vahel asub Otepää haldus- ja ärielu kese – Lipu- (endine Kesk-) väljak. Linnas on ülekaalus madalhoonestus, mitmekorruselised korterelamud on valdavad Lipuväljakust lõuna pool, Kopli ja Munamäe tänaval.

Ajalugu

Otepää Linnamägi

11.–13. sajandil oli Otepää Linnamägi Tartu kõrval Ugandi teine kindlustatud keskus. Pärast piiskopilinnuse rajamist (1224) tekkisid selle lähedale väike alev (Vana-Otepää) ja mõis (Schloss Odenpäh). Linnus sai orduga peetud sõjas 1396–97 purustusi, Venemaaga peetud sõjas 1480–81 suurem osa sellest hävis. Mitmel korral kannatada saanud alev hävis täiesti Vene-Liivimaa sõja ajal. Nüüdse linna asukohta rajas Pühajärve mõisa omanik ajavahemikus 1804–11 Nuustaku karjamõisa (Nustago, nimi pärineb talult), 1862 sai Nuustaku laadaõigusega alevikuks ning 19. sajandi lõpus (1878. aastal 612 elanikku) Otepää kihelkonna kultuuri- ja isetegevuskeskuseks (1899 asutati põllumeesteselts, 1907 progümnaasium, mis oli Eesti maapiirkonnas esimene). 1919 sai Nuustaku aleviks ja nimetati Matthias Johann Eiseni ettepanekul Otepääks. 1926 hävitas osa alevist kahjutuli. Linna õigused anti Otepääle 1936. Teise maailmasõja ajal oli Otepääl 10. VII 1941 – 23. VIII 1944 Saksa okupatsioon (okupatsioonivõimu vahetuse tähistamiseks lasti käiku Otepää postmark, mis on muutunud harulduseks); enne sakslaste taandumist (21. augustil) süütasid mõlemad sõdivad pooled linna, tules hävis üle poole hoonestikust. 1950–59 oli Otepää samanimelise rajooni keskus. 1999 liituv Pühajärve vallaga ja muutus vallasiseseks linnaks.

Otepää linnaga seotud tuntud isikuid

Jakob Hurt, Jakob Pärn, Gustav Wulff-Õis, Urmas Ott, Marju Länik

Kirjandus

• H. Mägi. Otepää–Kääriku. Tallinn, 1971, ²1978
• H. Palli. Otepää rahvastik aastail 1716–1799. Tallinn, 1988

Välislingid

• Otepää valla koduleht
• Otepää linn EAS-i Turismiarenduskeskuse veebilehel puhkaeestis.ee

EE 12, 2003; muudetud 2011