Pedusaar, Heino
Heino Pedusaar (7. III 1931 Tallinn), helirežissöör, muusika- ja tehnikaajakirjanik, diskograaf. Eesti Kinoliidu (1969–2012), Eesti Ajakirjanike Liidu (1976) ja Eesti Teatriliidu (1987–2012) liige.
Lõpetas 1949 Tallinna 7. keskkooli. Õppis 1949–53 Tallinna Polütehnilises Instituudis elektrotehnikat ja 1958–61 Leningradi Kinoinseneride Instituudis helitehnikat. Õppinud 1948–54 eraviisiliselt laulmist (tenor) Jenny Siimoni ja Ellen Laidre juhendamisel. Täiendanud end helirežii alal Üleliidulise Raadio peahelirežissööri Georg Kokžajani juhendamisel.
Oli 1947–54 Tombi-nimelises Kultuuripalees helitehnik ja raadioringi juhataja, 1952–54 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio segakoori laulja ja solist, juhatas 1957–64 Eesti Raadio meesansamblit ja laulis selles. Töötas 1954–98 Eesti Raadios ja televisioonis helirežissöörina ning ühtlasi Tallinna Heliplaadistuudios helirestauraatorina. Oli 1958–61 Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi foneetikalaboratooriumis vaneminsener, õpetas kutsekoolides ja juhendas helirežii kursusi. Kogus eesti muusika ning interpretatsioonikunsti heliplaate, koostas ja restaureeris kordusväljaandeid, nt sarjad „Eesti väljapaistvaid lauljaid”, „Eesti lauljad operetis”, „Eesti sõnakunstimeistreid”, „Eesti helivaramu” ja „Ununenud meloodiaid”. Koostas „Eesti heliplaatide koondkataloogi 1901–1939” (arvutiversioon, 1998–99) ja „Eesti heliplaadiarhiivi 1901–1939” (58 CD-d koos elektroonilise kataloogiga, 2003). Oli 1960 elektrioreli Varioola konstrueerijaid. Helindas telefilme, koostas helitehnika ja kaugjuhtimise alaseid projekte ning tegi 1955–98 Eesti Raadios ja televisioonis üle 1500 muusikaharidussaate. Kirjutanud raamatuid ja üle 2500 artikli, tõlkinud (nt Eckhardt van den Hogeni „Klassikalise muusika ABC”, 2003), toimetanud tehnikaajakirju. Temast on film „Edisoni disko” (Tallinnfilm, 1978).
Preemia Eesti raadionäitusel 1962 (universaalne elektriorel Varioola), diplom NSV Liidu populaarteadusliku kirjanduse konkursil 1973 („Heliamatörism”), auhind üleliidulisel leiutajate konkursil 1974 (Eesti Raadio restaureerimisfoonika tehnovarustus). Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1979), Valgetähe III klassi teenetemärk (2001).
Raamatuid
- Elektro- ja raadiotehnika algajaile (1959, 1963)
- Elektroakustika ja helitehnika kinotehnikutele (1960)
- Helide maailmas (1966)
- Heliamatörism (1973)
- Amatöörhelitehnika (1977)
- Helitehnika kodus (1982)
- Jenny Siimon (1983)
- Automaatpillist lasergrammofonini (1989)
- Kullerist ringhäälinguni (1990)
- „Vanemuise” tenortala Johannes Lükki (1994)
- Aastaringid: dr. Adda Mardna ja dr. Leonhard Mardna omas ajas (2005)
- Kive „Estonia” alusmüürist (2006)
- Tardunud helide maailm (2007)
- Laulumemm Linda Saul (2014)
Kirjandus
- Vastab Heino Pedusaar. Intervjueerinud I. Randalu. – Teater. Muusika. Kino 1998, 10
- I. Jeletsky. Estonia alusmüürist. – Videvik, 21. september 2006
- H. Pedusaar. Tehnika- ja kultuuriloo põlistaja. Intervjueerinud M. Johannes. – Sirp, 30. juuli 2010
- E. Säde. Heino Pedusaar 80: Säilitan oma ümbrust! – Postimees, 7. märts 2011
Välislinke
- Mis tehtud, mis teoksil? Heino Pedusaar 50. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1981)
- Muusikaline tund. Heino Pedusaar. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1994)
ETBL 2000 (V. Paalma); täiendatud 2014 (E. Pilliroog); täiendatud 2017