Peetson, Salme
Salme Peetson (Salme Valentine; 29. IV 1885 Narva – 31. VIII 1967 Tallinn), näitleja. Eesti Näitlejate Liidu (1934) ja Eesti NSV Teatriühingu liige (1959). Vanemad Kreenholmi vabriku töölised.
Lõpetas 1899 Kreenholmi vabriku kooli. Töötas algul kangruna ja kübarategijana, aastast 1900 esines ka Narva Võitleja seltsis. Mängis 1909–37, 1941 ja 1943–44 Estonias, 1946–59 oli seal peamiselt kostüümilao juhataja.
Eesti Näitlejate Liidu teenete hõberinnamärk (1936).
Osi
- Maria (L’Arronge’i Mu Leopold, 1903)
- Vassilissa (Gorki Põhjas, 1905)
- Preziosa (Weberi Preziosa, 1907)
- Jenoveva (Raupachi Jenoveva, 1907 August Wiera trupis)
- Liisu (Mändmetsa Neli päeva, 1909)
- Anu (Kitzbergi Tuulte pöörises, 1911)
- Friederike (Falli Lõbus talupoeg, 1912)
- Terese (Sudermanni Kodu, 1913)
- Liina (Vilde Pisuhänd, 1914 ja 1927)
- Hertsoginna (Donizetti Rügemendi tütar, 1916)
- Nastja (Gorki Põhjas, 1917)
- Praskovja (Lehári Lõbus lesk, 1918)
- osaline (Sardou’ Madame Sans-Gene, 1918)
- Mirabella (Straussi Mustlasparun, 1919)
- Juno (Offenbachi Orpheus põrgus, 1920)
- vürstinna Daškova (Shaw’ Suur Katariina, 1921)
- Anhilte (Kálmáni Silva, 1921 ja 1935)
- Beebi‑nukk (Delibes’i Coppélia, 1922)
- Kata (Petersoni Uus minister, 1923)
- Anu (Metsanurga Vagade elu, 1924)
- vürstinna Božena (Kálmáni Mariza, 1925)
- Tiina (Kitzbergi Püve talus, 1925)
- Tammaru perenaine (Kitzbergi Libahunt, 1928)
- senjoora Quisada (Engel‑Bergeri Bubi ja ta naised, 1930)
- krahvinna de Laplace (Lehári Suur viiuldaja, 1949)
- Julia Petrovna Bonnar (Miljutini Rahutu õnn, 1949)
Kirjandus
- N. Goldschmidt. Lavaveterani juubel. – Õhtuleht, 5. mai 1955
- L. Reiman. Lava võlus. Tallinn, 1960
- L. Kirepe. Salme Peetson. – „Estonia” lauluteatri rajajaid. Tallinn, 1981
Arhiivimaterjale
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, fond T86
ETBL, 2000 (V. Paalma); täiendatud 2017