Ants Piibu kabinet püsib oktoobrist 1920 jaanuarini 1921. Istuvad (vasakult): Juhan Kukk (kaubandus-, tööstus- ja teedeminister), Karl Baars (rahaminister), Ants Piip (riigivanem), Otto Strandman (välis- ja kohtuminister), Theodor Pool (põllutööminister); seisavad: Jüri Annusson (haridusminister), Lui Olesk (töö-, hoolekande- ja siseminister) ja Peet Johanson (toitlusminister).

Pusta, Anderkopp, Piip, Sammul, Laidoner

Rahvasteliidu II Täiskogu koosolekul (1925). Anderkopp Piip Pusta Lattik Schmidt

Ants Piip (Hans) (28. II 1884 Tuhalaane vald – 1. X 1942 Narõbi vangilaager, Solikamsk, Venemaa), riigitegelane, diplomaat ja õigusteadlane, rahvusvahelise õiguse õppejõud; tööerakondlane.

Õppis Tuhalaane õigeusu kihelkonnaakoolis, lõpe­tas 1903 Kuldiga õpetajate seminari. Oli 1903–05 köster-kooliõpetaja Alūksne, 1905–06 Kuressaare Nikolai õigeusu kihelkonnakoolis ja 1906–12 Kuressaare merekoolis. 1906–07 Kuressaare ajalehe Hääl toimetaja. Oli Kuressaare Meremeeste Seltsi ja Vastastikuse Kinnitusseltsi Mereabi asutajaid. Toimetas 1909–13 meremeeste aastaraamatut Mere Kalender ja Almanak. Andis 1908 Kuressaare gümnaasiumi juures küpsuseksami ning sai koduõpetajaja vene keele õpetaja kutse. Töötas 1910–13 Peterburis A. Jansoni kaubanduskoolis õpetajana, ühtlasi õp­pis Peterburi ülikoolis, lõpetas 1913 õigustea­duskonna. Täiendas end 1912 Berliini ülikoolis, 1913–16 Peterburi ülikoolis teadusstipendiaadina ja sooritas rahvusva­helise õiguse magistrieksami. Oli 1916–17 Peterburi ülikooli eradotsent ja Vene siseministeeriumi rahvuste departemangu ametnik, 1916–17 sõjaväeametnikuna Vene justiitsministeeriumi kohtu peavalitsuse teenistuses.

Võit­les 1917. aasta revolutsiooni ajal Petrogradis Eesti sõltumatuse eest. Kuulus 1917–18 Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse (Maapäev); see määras ta 20. XI 1917 Eesti esimeseks välisesindajaks. Oli 1918–20 Eesti saadik Londonis ja ühtlasi välisministri abi. Tema ülesanne oli leida toetust Eesti iseseisvumisele ja saada majanduslikku abi. Veenis novembris 1918 Briti valitsust andma Eesti Vabariigile abi – varustust, relvi ja laevastikuüksusi, tal oli suuri teeneid Suurbritannia eskaadri Tallinna saatmises. Kuulus Eesti delegatsiooni Tartu rahukonverentsil (1919–20, kirjutas Eesti delegatsiooni liikmena alla Tartu rahule) ja Pariisi rahukonverentsil (1919).

Oli 26.X 1920 – 20. XII 1920 peaminister, 20. XII 1920 – 25. I 1921 esimene Eesti riigivanem ja sõjaminister, 1921–22 1925–26 1933 ja 1939–40 välisminister ning 1923–25 Eesti saadik USA-s. Hiljem pühendus täielikult teadustööle rahvusvahelise õiguse alal.

Oli 1923 Vaba Maa peatoimetaja. 1914–23 vandeadvokaadi abi, 1923–40 vandeadvokaat. Oli 1919–24 Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professori kt, 1924–40 korraline professor (pani Eestis sellele distsipliinile aluse), luges rahvusvahelist õigust ka mereväeohvitseride täienduskursustel. 1930–39 ülikooli akadeemilise kohtu esimees, 1932 California ülikooli külalisõppejõud. 1930–40 Tartu linnavolikogu liige, 1935–38 juhataja.

Kuulus Tööerakonna esindajana Asutavasse Kogusse (1919–20) ja I Riigikogusse (1920–23), 1937 Rah­vuskogusse ja 1938–40 Riigivolikogusse.

Esindanud Eestit mitmel rahvusvahelisel konverentsil, olnud Eesti delegatsiooni juht Rahvasteliidu täiskogu koosolekuil ja osalenud mitme Eesti ja rahvusvahelise õiguse organisatsiooni töös (Rahvusvahelise Õiguse Assotsiatsioonis Londonis, Grotiuse Ühingus jm). Tal oli mitu rahvusvahelist ülesannet: kuulus 1929 Soome-USA, aastast 1930 Eesti-USA lepituskomisjoni, oli aastast 1938 Kreeka-USA lepituskomisjoni esimees. Võttis 28. IX 1939 osa Eesti ja NSV Liidu vastastikuse abistamise pakti sõlmimisest.

Kuressaare Laenu ja Hoiu Ühisuse asutajaid, oli Saaremaa Õpetajate Liidu ja Eesti Lastekaitse Ühingu esimees. 1922–40 Rahvasteliidu Eesti Ühingu (1937–40 Välissuhete Ühing) esimees, 1929–40 Tartu Prantsuse Teadusliku Instituudi president, 1929–40 Paneuroopa Ühingu esimees, 1930–38 Noorte Kotkaste peavanema abi, 1932–40 Eesti-Läti Ühingu, 1932–40 Akadeemilise Õigusteaduse Ühingu, 1935–37 Balti Riikide Koostööbüroo, 1937–40 Rahvusvahelise Vaimse Koostöö Komisjoni Eesti Komitee jm esimees. Olnud OÜ Vaba Maa ja Tartu Panga juhatuste liige, 1935–38 töötülide lahendamise komisjoni esimees jm. Eesti entsüklopeedia rahvusvahelise ja mereõiguse oskonna toimetaja.

Vangistati NKVD poolt 30. VI 1941, suri vangilaagris.

MerLe, 1996; EE 14, 2000; muudetud 2013