prügila

Jõelähtme prügila: ladustatav prügi tasandatakse ja kaetakse pinnasega

prügila, prügimägi, prügi ja kasutamata jäätmete keskkonna- ja terviseohutuks maapealseks või maa­-aluseks ladestamiseks tehtud rajatis. Tavaprügilasse viiakse olmeprügi ja läbisegi mitut liiki jäätmeid.

Ees­tis on veel hooldamata ulaprügilaid, mis lähiaastail sule­takse ning millest veel toimivaid nimetatakse tugiprügilateks. Nende asemele on kavandatud keskkonnanõuetele vastavad piirkondlikud prügilad, millest viis (Jõelähtme, Väätsa, Torma, Uikala, Paikre) on juba valmis. Prügi ladestatakse neis pesadena, mis rullitakse tihe­daks ning kaetakse päeva lõpus mineraalpinnasega kinni.

Ohtlikud jäätmed viiakse erilistesse ladestuspaikadesse, mis on harilikult kujundatud saaste levimist vältivate hoidlatena (Eestis on sellised näiteks Vaivaras ja Kundas) – tarindprügilatena. Prügilad ohustavad keskkonda mitmel moel: toimimise kestel kahjurite (näriliste, putu­kate) ja lindude ligimeelitamisega ning tolmu ja müraga, pikka aega pärast sulgemist prügilagaasi ja -veega. Prügilagaas on orgaaniliste jäätmete anaeroob­sel lagunemisel tekkiv biogaas, mis tuleb koguda ja energia saamiseks ära kasutada (Eestis tehakse seda praegu Pääskülas).

Prügilavesi koosneb tugevasti reostu­nud nõrgveest, s.o prügilademest läbi ja/või välja nõrguvast veest ning prügila pinda mööda äravoolavast valgveest (näiteks sademevesi, prügiveokite pesuvesi). See vesi puhastatakse kohapeal või juhitakse või­maluse korral linna reoveepuhastisse.

Tänapäeval pööratakse säästva looduskasutuse eesmärgil üha suuremat tähelepanu jäätmete sortimisele, et ladestataks üksnes seda, mida mingil moel kasutada ei suudeta. Osa jäätmeid läheb taaskasutusse, biolagunevad jäätmed kompostitakse. Pärast kasutusaja lõppu kaetakse prügila vee- ja gaasikindlalt kinni ning haljastatakse. On riike (näiteks Šveits), kus peaaegu kõik ülejäänu põletatakse (tahketele põlemisjääkidele tuleb siiski leida koht või otstarve). Kuigi põletustehased on väga kallid (eriti kallis on põlemisgaaside puhastamine), on lähiajal oodata nende rajamist ka Eestisse: 2013 valmib esimene Eesti prügipõletusjaam (Iru elektrijaama uus energiaplokk hakkab prügist elektrit ja soojust tootma).

Välislingid

EME 2, 2009 (A. Maastik); muudetud 2012