kompost
kompost, orgaaniline väetis või kasvumuld, mis on saadud taimset või loomset päritolu jäätmeid aeroobses keskkonnas biotermiliselt lagundades. Komposti valmistamiseks sobivad sõnnik (sh virts ja fekaalid), linnusõnnik, põhk, puulehed, okkad, lina- ja kanepiluud, puidu peenjäätmed, loomade tapajäätmed, reoveesetted, olmejäätmed, õliseemnete kestad, pressitud vilja- või puuviljajäätmed, söödaks kõlbmatud õlikoogid, õlleraba ja muud orgaanilised heitmed või tootmise kõrvalsaadused, turvas jms. Et saada kvaliteetset komposti, tuleb luua orgaanilist massi lagundavatele mikroobidele (bakteritele, seentele, vetikatele, algloomadele) parimad elutingimused (sobiv niiskus, temperatuur, reaktsioon ja toiteelementide tasakaal). Lämmastikuvaeste jäätmete kompostimisel on vaja lisada kergesti lahustuvaid lämmastikuühendeid (1 ts komposti kohta 0,7–1,0 kg lämmastikku). Kompostimisel muutuvad orgaanilises aines sisalduvad taimetoitained kergesti omastatavaiks ning hävivad haigusi tekitavad mikroobid, helmintide munad ja umbrohuseemned. Komposti liik ja väärtus olenevad kasutatud ainesest ja valmistamise tehnoloogiast.
- Turba-sõnnikukomposti on soovitatav valmistada väetataval põllul. 1 massiosa sõnniku kohta võetakse talvel 1 osa, kevadel ja suvel 1–2 osa turvast. Turvas ja sõnnik paigutatakse auna kihiti või koldeliselt (hunnikutena), kusjuures auna alumine ja pealmine kiht on turvas. Soovitatav auna kõrgus on 2 m ja aluskihi laius 4 m. Komposti saab valmistada ka sõnnikut ja turvast segades (25–30 cm paksusele turbapadjale laotatakse sõnnikukiht ning segatakse raske ketasäkkega 2–3 korda läbi). Turba-sõnnikukompostile on kasulik lisada fosforiidijahu (2–3% massist) ja turba happesuse neutraliseerimiseks mitmesuguseid lubiväetisi. Turba-sõnnikukomposti antakse põllule harilikult 20–40 t/ha.
- Mulla-sõnnikukomposti valmistatakse enamasti kasutuskohal, lisades sõnnikule 30% mulda. Teraviljakultuuridele antakse seda 20 t/ha, silo- ja rühvelkultuuridele 25–30 t/ha.
- Fosforiidijahu-sõnnikukomposti valmistades lisatakse sõnnikuhoidlasse või -patareisse fosforiidijahu (3% sõnniku kuivmassist) ja superfosfaadi-sõnnikukomposti valmistades superfosfaati (1–3% sõnniku kuivmassist). Kompost valmib 3–5 kuuga, teraviljadele antakse seda 5–10 t/ha, kartulile 10–15 t/ha ning silo- ja teistele söödakultuuridele 15–20 t/ha.
- Superfosfaadi-linnusõnnikukomposti valmistades lisatakse superfosfaati 10% linnusõnniku kogusest, seda komposti antakse teraviljadele kuni 3 t/ha ning silo- ja söödakultuuridele kuni 5 t/ha.
- Turba-lägakomposti ja turba-fekaalikomposti valmistatakse väetataval põllul või kuivendatud turbaväljal. Turvas paigutatakse kahte valli, nii et moodustuks mollikujuline süvend. Süvendisse kallatakse läga või fekaalid. Hiljem tõstetakse segu kühvellaaduriga auna. 1 t turba kohta võetakse 0,5–1 t läga või fekaale. Oluline on, et käärimine toimuks temperatuuril 55–60°C, see tagab helmindimunade ja tõvestavate mikroobide hävimise. Kompost valmib lühikese ajaga (1–1,5 kuud), teraviljakultuuridele antakse seda 10–15 t/ha, silo- ja teistele söödakultuuridele 20–25 t/ha.
- Kommunaalmudakompost on reoveepuhastusseadmest pärinevaist taimetoitainerohkeist setteist (mudast) valmistatud kompost. Muda kompostitakse läbisegatavas või sundõhustusega aunas või bioreaktoris. Tahendatud muda peab sisaldama vähemalt 20–25% kuivainet. Lisades saepuru, puiduhakmeid, hekseldatud põhku või kuiva turvast, suurendatakse kompostitava muda kuivainesisaldust 35–40%-ni. Põllumajanduses kasutatava mudakomposti suurim lubatud ohtlike metallide sisaldus on 3 mg kaadmiumi, 300 mg kroomi, 600 mg vaske, 2 mg elavhõbedat, 100 mg niklit, 150 mg pliid ja 1500 mg tsinki 1 kg kuivaine kohta.
- Puidujäätmekompost valmistatakse puukoorest, puidu peenjäätmeist, saepurust, okastest ja muust sellisest, lisandina kasutatakse põhiliselt mineraalväetisi (karbamiidi 3,5–4,5 kg, ammooniumnitraati ja -sulfaati või kaltsiumnitraati 5–6 kg ning superfosfaati 3,5–4,5 kg 1 m3jäätmete kohta, soovitatav on lisada ka kaaliumväetisi). Happelistele väetistele lisatakse 1 m3 komposti kohta 4–6 kg põlevkivituhka. Puidujäätmekompostile võib lisada 1 m3 jäätmete kohta 150 kg reoveesetteid või linnusõnnikut või 250–300 kg läga. Puidujäätmekompost on kerge ja väga õhuline ning tal on suur veemahutavus ja neelamisvõime, sobib hästi kasvumullaks kasvuhoonesse ja rekultiveeritavale maa-alale.
Kirjandus
- M. Raudseping. Kompost ja kompostimine. Tallinn, 2010
Välislingid
VE, 2006; EME 1, 2008 (P. Täll)