Põdder, Maximilian
Moritz Maximilian Põdder (1. VII 1852 Rõika, Võisiku vald, Kolga-Jaani kihelkond – 15. X 1905 Tallinn), kirjanik ja tõlkija.
Sündis Rõika-Meleski peeglivabriku õpetaja peres. Õppis 1867–73 Tartus gümnaasiumis, 1873–76 Tartu ülikoolis, algul usu-, hiljem arstiteadust, oli seejärel Rõikal koduõpetaja ja tegi kaastööd ajalehtedele (1886–96 peamiselt Postimehele ja Oma Maale). 1980. aastate lõpul töötas Hugo Treffneri gümnaasiumis kasvatajana. Prantsuse keele õpetaja eksami sooritamise järel töötas surmani Tallinnas Johann Umblia erakoolis õpetajana.
Avaldas rahvusliku liikumise aegse külaeluainelisi jutustusi, millest olulisim on ärkamisaja rahvusluse vaimust mõjutatud „Bob Ellerhein” (1884, raamatuna 1911, 31977). Tõlkis eesti keelde vene (muu seas koos kaastõlkijatega 1898 Lev Tolstoi romaani „Sõda ja rahu”), saksa (Pantenius, Reuter) ja prantsuse kirjandust (Jules Verne'i romaani „Viieteistkümneaastane kapten”), koostas õpikuid („Lühikene Wene keele grammatika”, 1884) ja „Saksa-Eesti sõnaraamatu” (1906).
Eesti Kirjameeste Seltsi liige (juhatuse liige 1885–87). Eesti Üliõpilaste Seltsi liige (1873).
Maetud Rahumäe kalmistule.
Välislingid
- Moritz Maximilian Põdder Eesti kultuuriloolises veebis Kreutzwaldi sajand
- Moritz Maximilian Põdder Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
EE 14, 2000; muudetud 2013