raps
raps, õlikaalikas (Brassica napus subsp. napus), kapsasrohu perekonda kuuluv õli- ja söödataim. Raps on lähedane rüpsile. Mõlema seemned sisaldavad 40–50% poolkuivavat õli, mida tarvitatakse toidu- ja tehnilise õlina. Seemneist õli eraldamisel saadud kooki ja srotti söödetakse loomadele.
Arvatakse, et raps on tekkinud rüpsi ja kapsa ristumise tagajärjel. Leheroseti järgus on rapsi lehed sinakasrohelised ja siledad ning ta meenutab kaalikataime. Rapsil on nii tali- kui ka suvivorm. Talirapsil kasvab külviaastal kasvukuhik (varrealge), mis ebasoodsate talvitumistingimuste korral võib hukkuda. Talirüpsiga võrreldes on taliraps talveõrnem. Eestis kasvatati rapsi, eriti talirapsi, algul söödakultuurina haljasmassi saamiseks. 20. sajandi viimasel kümnendil suurenes rapsi tähtsus õlikultuurina ja tema kasvupind laienes tunduvalt. 2007. aastal oli õlikultuuride kasvupind Eestis umbes 70 000 ha, 2010. aastal 98 000 ha ja 2011. aastal 89 000 ha. Kogusaak oli 2010. aastal 129 600 t, 2011. aastal 135 300 t, saagikus vastavalt 1322 ja 1550 kg/ha. Maailma suurimad rapsikasvatajad on Hiina, Kanada, India, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Kasvutingimuste suhtes on raps nõudlik, talle sobivad raskema lõimisega viljakad parasniisked ja neutraalse reaktsiooniga mullad ning põld peab olema korralikult haritud. Rapsi seemneis on 36–50% õli, mida kasutatakse toiduõlina (margariini, toidurasvade jms valmistamiseks) ning tehnilise õlina (diislikütuse, määrdeainete, värvide, lakkide jms valmistamiseks). Veistele söödetuna annavad seemned 16,00 MJ/kg ja sigadele söödetuna 18,14 MJ/kg metaboliseeruvat energiat. Seemneil on terav kibe maitse, algselt oli neis rohkesti tervist kahjustavaid glükosinolaate ja rapsiõli sisaldas eruukhapet, aga sordiaretusega on need puudused kõrvaldatud. Eruukhappevaeseid sorte nimetatakse 0-sortideks, sorte, milles on vähe ka glükosinolaate, nimetatakse 00-sortideks, ning sorte, milles on vähe nii eruukhapet, glükosinolaate kui ka toorkiudu, nimetatakse 000-sortideks. Seemnetest saadakse rapsikooki ja -srotti. Suve teisel poolel ja sügisel söödetakse loomadele haljasrapsi – talirapsi, mis on külvatud kevadel. Loomad harjuvad mõrumaitselise söödaga kiiresti. Haljasrapsis on keskmiselt 10% kuivainet, 2,5% proteiini, 1,6% toorkiudu ning rohkesti kaltsiumi (2,2 g/kg) ja fosforit (0,5 g/kg). Veised saavad haljasrapsist 1,17 MJ/kg metaboliseeruvat energiat. Veistele ei tohiks päevas anda rapsi rohkem kui 35 kg, suurem kogus võib tekitada allergilist löövet (ilmselt põhjustavad seda glükosinolaadid).
Loe täiendavalt artiklit Eesti tehniliste kultuuride kasvatus.
VE, 2006; EME 2, 2009 (E. Lauk, M. Paivel, V. Sikk); muudetud 2011