kapsas (Brassica oleracea), teisendi- ja vormirohke kahe- (pea-, nui-, roos- ja lehtkapsas) või üheaastane taim (lill- ja spargelkapsas) kapsasrohu perekonnast. Samasse perekonda kuuluvad üheaastane pekingi kapsas (B. rapa subsp. pekinensis) ja ühe- või kaheaastane hiina kapsas (B. rapa subsp. chinensis).

Kapsaid kasvatatakse köögiviljataimena, lehtkapsast johtuvalt vormist ja sordist sööda- või ilu- ja köögiviljataimena. Kapsad sisaldavad rohkesti mineraal­aineid, suhkruid, valke ja C-vitamiini. Õied kahvatukollased, vili kõder, 1000 seemne mass 2–4 g. Kapsad risttolmlevad omavahel, nad on niiskus-, valgus- ja toitainenõudlikud, kuid suhteliselt külmakindlad, soodsaim kasvutemperatuur 15–18 °C. Kapsataimed kasvatatakse harilikult ette, seejärel istutatakse katmikalale või põllule.

Kapsahaigustest on levinuimad nuuter, tõusmepõletik, hahkhallitus ja valgemädanik. Kahjuritest on ohtlike­mad maakirbud, hiilamardikad, kapsakärbes, peitkärsakad, kapsaliblikad, kapsaöölane, kapsakoi ja kapsa-tuhktäi.

Välislingid

• H. Jänes. Kapsa kiituseks
• B. Rosen. Kapsas – lihtne, oma ja tervislik Tarbija24 kodulehel
• Kapsas maheviljeluses

VE, 2006, EME 1, 2008 (M. Järvan); muudetud 2011