Eesti kalad

Eesti kalad
Klass: sõõrsuud (Cyclostomata)
Sugukond: silmlased (Petromyzontidae)
merisutt (Petromyzon marinus)
jõesilm (Lampetra fluviatilis)
ojasilm (Lampetra planeri)
Klass: luukalad (Osteichthyes)
Sugukond: tuurlased (Acipenseridae)
tuur (Acipenser sturio)
Sugukond: heeringlased (Clupeidae)
räim (Clupea harengus membras)
kilu (Sprattus sprattus balticus)
vinträim (Alosa fallax fallax)
Sugukond: anšoovislased (Engraulidae)
anšoovis (Engraulis encrasicholus)
Sugukond: lõhilased (Salmonidae)
lõhi (Salmo salar)
meriforell (Salmo trutta trutta)
jõeforell (Salmo trutta trutta
morpha fario)
vikerforell (Oncorhynchus mykiss)
rääbis (Coregonus albula)
peled (Coregonus peled)
merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
Sugukond: harjuslased (Thymallidae)
harjus (Thymallus thymallus)
Sugukond: tintlased (Osmeridae)
meritint (Osmerus eperlanus eperlanus)
peipsi tint (Osmerus eperlanus eperlanusmorpha spirinchus)
Sugukond: hauglased (Esocidae)
haug (Esox lucius)
Sugukond: angerlased (Anguillidae)
angerjas (Anguilla anguilla)
Sugukond: karpkalalased (Cyprinidae)
särg (Rutilus rutilus rutilus)
teib (Leuciscus leuciscus leuciscus)
turb (Leuciscus cephalus cephalus)
säinas (Leuciscus (Idus) idus idus)
lepamaim (Phoxinus phoxinus phoxinus)
roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
tõugjas (Aspius aspius aspius)
mudamaim (Leucaspius delineatus delineatus)
linask (Tinca tinca)
rünt (Gobio gobio gobio)
viidikas (Alburnus alburnus)
tippviidikas (Alburnoides bipunctatus)
nurg (Blicca bjoerkna bjoerkna)
latikas (Abramis brama)
vimb (Vimba vimba vimba)
nugakala (Pelecus cultratus)
koger (Carassius carassius)
hõbekoger (Carassius auratus gibelio)
karpkala (Cyprinus carpio)
Sugukond: hinklased (Cobitidae)
trulling (Noemacheilus barbatulus; kuulub nüüd sugukonda Balitoridae)
hink (Cobitis taenia taenia)
vingerjas (Misgurnus fossilis)
Sugukond: sägalased (Siluridae)
säga (Silurus glanis)
Sugukond: tuulehauglased (Belonidae)
tuulehaug (Belone belone belone)
Sugukond: tursklased (Gadidae)
nelipoiseluts (Enchelyopus cimbrius, ka Rhinonemus cimbrius)
luts (Lota lota lota)
pollak (Pollachius pollachius)
tursk (Gadus morhua callarias)
Sugukond: ogaliklased (Gasterosteidae)
ogalik (Gasterosteus aculeatus)
luukarits (Pungitius pungitius)
raudkiisk (Spinachia spinachia)
Sugukond: merinõellased (Syngnathidae)
madunõel (Nerophis ophidion ophidion)
merinõel (Syngnathus (Siphonostoma) typhle)
Sugukond: ahvenlased (Percidae)
koha (Sander lucioperca)
ahven (Perca fluviatilis)
kiisk (Gymnocephalus cernuus)
Sugukond: ridakalalased (Stichaeidae)
suttlimusk (Lumpenus lampretaeformis lampretaeformis)
Sugukond: võikalalased (Pholididae)
võikala (Pholis gunnellus)
Sugukond: emakalalased (Zoarcidae)
emakala (Zoarces viviparus)
Sugukond: tobiaslased (Ammodytidae)
väike tobias (Ammodytes tobianus)
suurtobias (Hyperoplus lanceolatus)
Sugukond: mudillased (Gobiidae)
must mudil (Gobius niger)
väike mudilake (Pomatoschistus minutus minutus)
pisimudilake (Pomatoschistus microps microps)
kirjumudil (Coryphopterus flavescens)
Sugukond: makrelllased (Scombridae)
makrell (Scomber scombrus)
Sugukond: mõõkkalalased (Xiphiidae)
mõõkkala (Xiphias gladius)
Sugukond: võldaslased (Cottidae)
merihärg (Triglopsis (Oncocottus)
quadricornis quadricornis)
nolgus (Myoxocephalus scorpius scorpius)
meripühvel (Taurulus bubalis)
võldas (Cottus gobio)
Sugukond: merivarblaslased (Cyclopteridae)
merivarblane (Cyclopterus lumpus)
Sugukond: pullukalalased (Liparidae)
pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
Sugukond: kammellased (Scophthalmidae)
kammeljas (Psetta maximus)
Sugukond: lestlased (Pleuronectidae)
soomuslest (Limandalimanda)
merilest (Platessa platessa)
lest (Platichthys flesus trachurus)

Eesti kalastikku kuulub kolm liiki sõõrsuude ning 75 liiki ja alamliiki luukalade klassist. Esindatud on 29 sugukonda. Kalad levisid Eesti alale pärast jääaega. Elupaiga järgi jagunevad kalad mageveekaladeks ja merekaladeks. Kuna Läänemeri on Eesti piires väga riimveeline, siis kohtab lahtedes ja väinades või vähemalt jõgede suudmealadel hulka muidu mageveelisi kalu. Paljud kalad on siirdekalad ja poolsiirdekalad, kes lähevad kudemiseks merest jõkke või vastupidi; osa sooritab mere piires pikki kuderändeid.

Suur osa kalu on majanduslikult tähtsad. Püügikalade saagikuselt on Eesti mageveekogudest olulised Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi tähtsaimad püügikalad on peipsi tint, ahven, koha, latikas, särg ja haug, Võrtsjärves latikas, angerjas, koha ja haug. Merekalapüügis on saagikuselt kolm esimest räim, kilu ja tursk (viimase arvukuses on suuri kõikumisi), tähtsad on ka lest ja tuulehaug.

Mitmesugustel põhjustel (peamisteks saab pidada veekogude reostust ja ülepüüke) on Eestis mitu kalaliiki ohustatud. 1998. aasta Eesti punase raamatu nimekirjades on 22 liiki (26 variatsiooni) ohustatud kalu, neist enamik merekalad. Sel ajal kehtinud kategooriasüsteemi järgi jagunesid nad järgmistesse ohustatuse kategooriatesse: 0 (hävinud või tõenäoliselt hävinud) kategoorias oli atlandi tuur, 1. (eriti ohustatud) kategoorias mersiia siirdevormid, lõhi, säga ja harjus, 2. (ohualtid) kategoorias sügisräim, merisiia meres kudevad vormid ja meriforell, 4. (tähelepanu vajavad) kategoorias tippviidikas, rääbis, peipsi siig, võldas, ojasilm, meritint ja jõeforell, 5. (määratlemata) kategoorias tõugjas, hink, merivarblane, suurtobias, pullukala, suttlimusk, vingerjas, nolgus, võikala, meripühvel ja merihärg.

2008. aasta veebipõhises Eesti punases raamatus kasutati Maailma Looduskaitseliidu (IUCN) uut kategooriasüsteemi ja nii kuuluvad äärmiselt ohustatute kategooriasse peipsi siig ja peipsi tint ning lõhi, ohulähedaste kategooriasse meritint, meriforell ja jõeforell. Puuduliku andmestikuga kategooriasse kuulub 22 liiki kalu.

1. I 2011 seisuga kuulusid looduskaitse II kaitsekategooriasse tõugjas ja säga, III kaitsekategooriasse atlandi tuur, hink, võldas, vingerjas ja harjus.