Ruhnu kihelkond

Ruhnu koguduse õpetajad
Ametis Nimi Eluaastad
kuni 1621 Hans Homodt suri 1621
  Arvidus Petri  
1645–... Johannis Ubboberus  
kuni 1650 Ambernus Mauraeus suri 1650
1653–... Andreas Benedicti Yngerus  
kuni 1688 Oluf Fontini  
1688–93 Peter Ottenius  
1694–1702 Gunnar Follenius  
1702–26 Jonas Drothenius  
1726–29 Alexander Holmqvist  
1729–38 Anton Kroll  
1739–56 Johann Nicolaus Reuter  
1756–66 Immanuel Reuter  
1767–95 Peter Johann Lindemann suri 1795
1795–1806 Nikolaus Malmgren 1772–1829
1807–19 Gustav Magnus Elephandt 1781–1819
1820–36 Gustaf Forsell 1791–1861
1838–41 Carl Johann Bröcker 1811–44
1841–42 Fredrik Joachim Ekman 1798–1872
1843–44 Erik Wilhelm Wladimir Danielsson 1815–82
1845–55 Carl Hellen 1806–74
1857–62 Johann Erik Immanuel Telenius 1806–63
1862–66 Axel Gabriel Ylander 1829–82
1871–92 Adolf Fredrik Dreijer 1817–92
1892–96 Kaarlo Julius Kalpa 1867–18
1897–1902 Oskar Ferdinand Sevelius 1873–1946
1907–15 August Zetterquist 1860–1929
1918–19 Nils Linderstam 1878–1930
1920–22 Ernst Vilhelm Gordon  
1923–30 Gunnar Schantz  
1930–37 Carl Gustav Grönberg  
1937–40 John Lindström 1909–85
1942–44 Alexander Samberg  
1988–89 Joel Luhamets 1952–
1989–92 Jaan Tammsalu 1960–
1996– Harry-Johannes Rein 1926–

Ruhnu kihelkond (sks Kirchspiel Runö in Oesel, inseln Runö), kuulus Saare maakonda ja hõlmas Ruhnu saare. Enne Maarja Magdaleenale pühendatud kiriku ehitamist (1644) on Ruhnul olnud mitu kabelit. Esimene teade kirikuõpetajast Ruhnul pärineb aastast 1621, oma pastor asus Ruhnu 1645. 1682 alustati Ruhnu vanimat kirikuraamatut (käsitleb aastaid 1683–1762, teine kirikuraamat käsitleb aastaid 1767–1835). Aastatel 1683–1926 kuulus Ruhnu kogudus Rootsi praostkonda. Omaette kihelkonnaks sai Ruhnu 1713. Kiriku juures oli Ruhnu kirikumõis (Pastorat Runö). 1875 valmis uus kirikla, sellest ajast tegutseb seal kool. 1912 valmis uus kirik, pühitseti 20. juulil (uue kalendri järgi 2. augustil). Kiriku varad natsionaliseeriti 1940, kogudus lõpetas tegevuse rootslaste lahkudes 1944. 3. III 1988 taaspühitseti Ruhnu uus kirik, 1999 taaspühitseti puukirik. 2000 tagastati endine kirikla kogudusele.

Tänapäeval tegutseb Ruhnu saarel EELK Ruhnu Püha Magdaleena kogudus, mis kuulub Saarte praostkonda.

Ruhnu Püha Magdaleena kirik on Eesti teadaolevalt vanim säilinud puithoone (ehitamist alustati 1643. aastal)

1912 valmis puukiriku kõrval kivikirik

Välislink

EE 12, 2003; muudetud 2013