Rumma, Jaan

Jaan Rumma (22. II 1887 Aravere küla, Velise vald – 24. V. 1926 Tartu), kooli- ja loodusgeograaf, mag. geogr. (1923).

Lõpetas 1913 Pihkva õpetajate instituudi ja 1923 Tartu ülikooli (TÜ). Töötas aastast 1917 Tallinna ja Tartu koolides õpetajana ning aastast 1923 TÜ õppejõuna. Oli 1920–26 Eesti Kirjameeste Seltsi kodu-uurimistoimkonna juhatuse liige, 1925–26 koguteose „Eesti” üldjuht (esiköidete „Tartumaa” ja „Võrumaa” peatoimetaja), 1922–23 ajakirja Loodus tegevtoimetaja, töötas 1923–26 ajakirja Kasvatus toimetuses. Kuulus 1919–21 Eesti Õpetajate Liidu juhatusse. Kirjastusühingu Loodus ja üliõpilasseltsi Raimla asutajaid. Avaldas Eesti esimese geograafia õpetamise metoodika „Maateaduse õppeviis” (1920) ning õpikud „Üldine maateadus” (1922, ²1925), „Euroopa” (1925) ja „Välisilmajaod” (1927, koos Jakob Kentsiga). Osales algkooli koduloo ja maateaduse õppekavade koostamises. Sai 1923 Johannes Gabriel Granö algatatud Eesti kodu-uurimise jätkajaks. Avaldas „Kodukoha kirjeldamise kava” (1924) ja ülevaate Eesti kodu-uurimisliikumisest (1925). Mõõtis 1923 planimeetriliselt Eesti ja tema maakondade ning saarte ja järvede pindala. Oli innukas geograafiaterminoloogia looja, geograaf-publitsist ja maateaduse populariseerija.

Kirjandus

• E. Kant. Mag. geogr. Jaan Rumma. Tartu, 1933
• Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944 I–II. Tartu, 1944
• M. Karmo. Jaan Rumma – lühike, kuid töökas elu. – Teaduse ajaloo lehekülgi Eestis, XI. Tallinn, 1995