Rummo, Vello

Vello Rummo (15. V 1921 Nõmmküla, Raikküla vald – 24. XI 2009 Pärnu), lavastaja ja teatripedagoog. Eesti Teatriliidu (1953) ja Lavastajate Liidu liige (1993). Ema õpetaja, isa haridus- ja raadiotegelane Jaan Rummo. Oli aastast 1946 abielus Linda Rummoga.

Õppis 1930–40 Jakob Westholmi Gümnaasiumis, lõpetas 1941 Tallinna 7. Keskkooli, kuulus 1941–45 eesti laskurkorpusesse. Õppis 1946–49 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis, lõpetas 1953 GITIS‑e eesti stuudio ja 1966 samas lavakõne erialal aspirantuuri. Töötas 1945–49 Eesti Raadios diktorina ja vastutava toimetajana, 1953–55 Draamateatris näitlejana ja lavastaja assistendina, 1955–61 Eesti Televisioonis pearežissöörina ja kunstilise juhina ning 1957–70 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris lavakõne ja näitlejameisterlikkuse õppejõuna. Oli 1965 Noorsooteatri asutajaid, 1969–82 Endla peanäitejuht ja 1982–95 lavastaja. Lavastas ka Eesti Televisioonis (Mobergi „Kohtunik”, 1963; Dürrenmatti „Füüsikud”, Mrożeki „Strip‑tease” ja„Ulgumerel”, kõik 1967; Dürrenmatti „Meteoor”, 1969).

Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1975). Johann Voldemar Jannseni nimeline auhind 1997 (koos Linda Rummoga).

Bernsteini „West Side’i lugu”. Estonia, 1964

Rozovi Õnn kaasa! (1955)
Bernsteini West Side’i lugu (1964, diplomilavastus Estonias)
Blažeki ja Rychmani Humalakorjajad (1967, diplomilavastus Noorsooteatris)
Krameri ja Giovannini Pühapäev Roomas (1968 Estonias)
Choiński Alarm (1969)
Natschinski Servus, Peter! (1970)
Olseni Billy Jacki lugu (1970)
Leigh’ Mees La Manchast (1971)
Liivese Pühapäev on tore päev (1972 ja Vaasa Linnateatris 1974)
Ibseni Naine merelt (1973)
Hermani Hallo, Dolly! (1974)
Goldoni Märul Chioggias (1975)
Vilde Pisuhänd (1976)
Blaumanise Rätsepad Sillamatsil (1977)
Gorki Suvitajad (1977)
Tammsaare Kuningal on külm (1977)
Koidula Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola (1978)
Gorki Vassa Železnova (1980)
Kitzbergi Püve talus (1980)
Albee Kõik on läbi (1981)
Lope de Vega Tantsuõpetaja (1982)
Raudsepa Mikumärdi (1983)
Anouilh’ Metskass (1985)
De Filippo Filumena Marturano (1986)
Szakonyi Täiskuu (1987)
Wuolijoki Niskamäe noorperenaine (1987) ja Niskamäe naised (1992)
Raudsepa Vaheliku vapustused (1988), Mees, kelle käes on trumbid (1990) ja Demobiliseeritud perekonnaisa (1993)
Jakobsoni Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed (1991)
Schnitzleri Anatol, Max ja naised (1993)
Cowardi Üleannetu vaim (1994)

K. Uibo. Pärnu 79: Kas ainult liikumine laiuti? – Teatrimärkmik 1978/79
I. Normet. Vello Rummo 60. – Sirp ja Vasar, 15. mai 1981
A. Lauter. Käidud teedelt. Tallinn, 1982
Eesti NSV teeneline kunstitegelane Vello Rummo: „Meelde on jäänud palju südamlikkust, inimeste hellust, avatust“. Intervjueerinud M.-I. Salum. – Sirp ja Vasar, 9. mai 1985
Ü. Tonts. Stabiilsusest ja mis üle selle. Ääremärkusi Pärnu teatri hooajale 1984/85. – Sirp ja Vasar, 26. juuli 1985
Ü. Aaloe. Vello Rummo: „Näitleja peab jõudma ise osa tunnetamiseni“. – Sirp, 17. mai 1991
Linda Rummo elust ja lavaelust. Koostaja L. Vellerand. Tallinn, 1996
V. Rummo. Vapimärgi kavalerid. Intervjueerinud R. Aller. – Pärnu Postimees, 23. veebruar 1996
Vastab Vello Rummo. Intervjueerinud L. Vellerand. – Teater. Muusika. Kino 1998, 5
A. Tuuling, I. Lepik. Ma jutustan teile oma loo. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri teisest lennust. Tallinn, 2006
J. Jõekallas. Muusikal, see XX sajandi uustulnuk. – Estonia esimene sajand. Tallinn, 2007
[Nekroloog]. – Sirp, 27. november 2009
GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948–1953. Koostajad I. Lepik, A. Tuuling. Tallinn, 2011

Keskööprogramm. GITIS-e Eesti stuudio. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1983)
Pildikastis: Vello Rummo. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (1991)
KÖP. Avalava. Vello Rummo. 01. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2001)
KÖP. Avalava. Vello Rummo. 02. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2001)
Vello Rummo Eesti Lavastajate Liidu kodulehel

Beaumarchais’ „Figaro pulm“. GITIS-e eesti stuudio diplomilavastus, 1952.

Golovastikov – Vello Rummo. Gorki „Barbarid“ (GITIS-e eesti dtuudio diplomilavastus, 1953)

ETBL, 2000 (L. Talts); täiendatud 2015 (T. Truuvert)