Sild, Eili

Eili Sild (aastast 1967 Torga; 26. X 1942 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1966) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa õpetaja, ema kangur. Oli abielus Heino Torgaga.

Lõpetas 1961 Tallinna 7. Keskkooli, 1963 Tallinnfilmi õppestuudio, 1976 näitleja erialal GITIS‑e ja 2002 pedagoogikakursused Tallinna Pedagoogikaülikooli juures. Töötanud 1963–80 Ugalas ja 1980–96 Vanalinnastuudios, hiljem vabakutselisena, olnud 1995–2007 Tallinna Ühisgümnaasiumi kõnetehnikaõpetaja. Mänginud filmis („Põrgupõhja uus Vanapagan”, 1964; „Kirjad Sõgedate külast”, 1966; „Reigi õpetaja”, 1978, kõik Tallinnfilm; „Külmale maale”, 1965, Eesti Telefilm), telelavastustes („Tema majesteet komödiant”, 1983,

Osi

  • Gunta (Vigante Põuavälgud, 1963)
  • Rops (Kaburi Rops, 1964)
  • Baiba (Priede Öised mõtted, 1965)
  • Teele (Lutsu ja Särevi Äripäev, 1965, ning Lutsu ja Torga Suvi, 1969)
  • Maarja (Vilde ja Raudkivi Kippari unerohi, 1966)
  • Amelia (Nicolaj Karjäär Itaalia moodi, 1966)
  • Barba (Rainise Puhu, tuul!, 1966)
  • Begbick (Brechti Mees on mees, 1967)
  • Ellie‑May Lester (Caldwelli ja Kirklandi Tubaka tee, 1967)
  • Jelena (Gorki Veidrikud, 1968)
  • Klas (Lindgreni Armastus nii ja teisiti, 1971)
  • Edith Lepik (Jakobsoni Viirastused, 1972)
  • Linda (Liivese Tormihoiatus, 1973)
  • Loviisa Niskamäe (Wuolijoki Niskamäe noorperenaine, 1975, ja Niskamäe Heta, 1978)
  • Nastasja Filippovna (Dostojevski ja Pētersonsi Idioot, 1976)
  • Arsinoë (Molière’i Misantroop, 1978)
  • Rebekka West (Ibseni Rosmersholm, 1978)
  • Emma Hamilton (Rattigani Pärand oma rahvale, 1979)
  • Louise (Chenot’ Kes aevastas?, 1981)
  • Lina Rose (Dürrenmatti Füüsikud, 1981)
  • Atujeva (Suhhovo-Kobõlini Toimik, 1982)
  • Fuuria (Zlotnikovi Naiskond, 1982)
  • Nenette (Anouilh’ Tuuleiil, 1984)
  • Anna Kopecka (Brechti Švejk Teises maailmasõjas, 1985)
  • Bettina (De Filippo Silinder, 1985)
  • Hlopova (Gogoli Revident, 1987)
  • Martha (Kesselringi Hapu vein ja sinihape, 1988)
  • Ninel (Merežko Naistelaud „Jahisaalis”, 1989)
  • Daisy (Gray Finaal, 1990)
  • Jone (Campanile Vaene Piero, 1991)
  • Kontrabass (Anouilh’ Orkester, 1992)
  • Mari (Tammsaare ja Kerge Vanade ja noorte lugu, 1997, Vaba Lava Vabaõhumuuseumis)
  • Marotte (Molière’i Naeruväärsed eputised, 1998, Vaba Lava)

Kirjandus

  • V. Freimane. Öised mõtted variatsioonidega. – Teatrimärkmik 1964/65
  • A. Sats. „Ugala” ja noored. Intervjueerinud K. Uibo. – Teatrimärkmik 1965–67
  • E. Sild. Tee, mis algab tuhat korda uuesti. Intervjueerinud A. Kivistik. – Tee Kommunismile, 25. märts 1975
  • Ü. Alo. Kui on häid osi, on ka häid tulemusi. – Noorte Hääl, 28. september 1975
  • O. Kruus. Mõtteid Niskamäe ümber. – Sirp ja Vasar, 12. detsember 1975
  • O. Kruus. Jooni „Ugala” praegusest palgest. – Sirp ja Vasar, 20. august 1976
  • O. Kruus. „Vanalinna Stuudio” esimesel kevadel: [Kes aevastas]. – Õhtuleht, 9. juuni 1981
  • A. Oja. Kus peituvad Silla sambad. – Eesti Elu, 27. oktoober 1992
  • E. Sild. Dialoog aupäeval. Intervjueerinud J. Karindi. – Sirp, 30. oktoober 1992
  • E. Sild, M. Torga. 9000 sekundit Eili ja Mariga. Intervjueerinud A. Aasmäe. – TV Nädal, 20.–26. jaanuar 1997

Välislink

Begbick – Eili Sild, Galy-Gay – Enn Kose. Brechti „Mees on mees”. (Ugala 1967)

Dude Lester – Rein Malmsten, Bessie – Erna Konts, taga Ellie-May – Eili Sild. Caldwelli ja Kirklandi „Tubakatee”. (Ugala, 1967)

Loviisa – Eili Sild. Wuolijoki „Niskamäe noorperenaine”. (Ugala, 1975)

Nastasja Filippovna – Eili Sild. Dostojevski „Idioot”. (Ugala, 1976)

Louise – Eili Sild, Viviane – Helle-Reet Helenurm. Chenot’ „Kes aevastas?”. (Vanalinnastuudio, 1981)

Oskar Rose – Mati Rebane, Lina Rose – Eili Sild. Dürrenmatti „Füüsikud”. (Vanalinnastuudio, 1981)

ETBL, 2000 (I. Taarna); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019