Ivo Sillamaa (2. XI 1955 Tallinn), pianist ja klavessinist. Ema Zvenislava Sillamaa, isa Hanno Sillamaa. Olnud abielus Kaari Sillamaaga. Tütar Janika Sillamaa.

Lõpetas 1974 klaverierialal Tallinna Muusikakeskkooli (õpetaja Ruuta Taras) ja 1979 Tallinna Riikliku Konservatooriumi (Bruno Luki klass), täiendas end 1979–81 Moskva konservatooriumi assistentuur-stažuuris (juhendaja Vera Gornostajeva). Töötanud 1981–90 ja aastast 2005 Rahvusooper Estonias pianist-repetiitorina, 1981–93 Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1990–93 Eesti Muusikaakadeemias klaveriõppejõuna. Olnud aastast 1993 ansambli Hortus Musicus klavessinist-organist, esinenud sellega paljudes välisriikides, sealhulgas mainekatel festivalidel (nt Pro musica antiqua Regensburgis ja Tage alter Musik Herne’is, Svjatoslav Richteri festival Moskvas, Osterfestival Innsbruckis, Wartburgi festival Eisenachis, Internationales Oleg Kagan Musikfest Kreuthis ja Moskvas). 

Alustas 1974 soolopianisti karjääri, soleerinud Beethoveni, Brahmsi, Chopini ja Mozarti klaverikontsertide ettekandel Neeme Järvi, Eri Klasi, Peeter Lilje, Andres Mustoneni ja Paul Mägi juhatusel. Teinud organisti ja klaverisaatjana koostööd Hendrik Krummi ja Margarita Voitesega, andnud kontserte Nõukogude Liidu tähtsamates kontserdisaalides. Esinenud organisti ja klavessinistina ka ansamblis Eesti Barokksolistid. Pikaajalises koostöös Andres Mustoneni, Neeme Punderi ja Peeter Klaasiga on valminud kontserdisarjad (nt Suur muusikaakadeemia), mille kavas kõik Bachi, Beethoveni, Mozarti, Vivaldi ja Händeli viiulisonaadid, Bachi flöödisonaadid jmt baroki suurmeistri kammermuusika.

II koht Eesti pianistide konkursil (1973) ja Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahelisel konkursil (1976). Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastaauhind (2015).