Sukk, Tiit

Tiit Sukk (21. XI 1974 Jõgeva), näitleja. Eesti Teatriliidu ja Näitlejate Liidu liige (1998).

Lõpetas 1994 Jõgeva 1. Keskkooli ja 1998 Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli. Töötanud aastast 1998 Draamateatris. Mänginud kuuldemängudes („Ketas”, 1999; „Püha Graal”, 2002; „Öine pihtimus”, 2009), teleseriaalides („Pehmed ja karvased”, 2001–13; „Kodu keset linna”, 2007–11; „Elu keset linna”, 2012–13; „ENSV”, 2010–19; „Mustad lesed”, 2015; „EnsV”, 2020) ja filmis („Head käed”, 2001, Allfilm, Studija F.O.R.M.A.; „Kobra. Must veri”, 2001, Russian World Studios; „Kohtumine tundmatuga”, 2005, Eesti Televisioon; „Detsembrikuumus”, 2008, Ruut; „Õnn tuleb magades”, 2016, Kopli Kinokompanii). Dubleerinud ja andnud hääle tegelastele animatsioonfilmides („Leiutajateküla Lotte”, 2006, „Lotte ja kuukivi saladus”, 2011, mõlemad Eesti Joonisfilm). Juhtinud telesaateid („Kuldsuu”, 2004) ja „Eesti laulu 2012” finaalkontserti (koos Piret Järvise ja Taavi Teplenkoviga).

Ansamblipreemia 2001 (koos trupiga), Ants Lauteri nimeline auhind 2007.

Osi

  • Hannikas (Kõivu Peiarite õhtunäitus, 1997, diplomilavastus Draamateatris)
  • Jakob ja Hanna Erik (Lindgreni ja Pedajase Mao tee kalju peal, 1998)
  • Esav (Kõivu Kui me Moondsundi Vasseliga kreeka pähkleid kauplesime, siis ükski ei tahtnud osta, 1999)
  • Schürzinger (Horváthi Kasimir ja Karoline, 1999)
  • Casimir (Frieli Aristokraadid, 2000, ansamblipreemia, auhind Draama festivalil 2001)
  • Huhuu (Tuglase Popi ja Huhuu, 2000)
  • Pontus (Lindgreni Rasmus, Pontus ja Lontu, 2000)
  • sulane Jaan (Kivirähki Rehepapp, 2001)
  • Norman Bassett (Cooney Rahauputus, 2002)
  • Jass Tiiskäpp (Vallaku Epp Pillarpardi Punjaba potitehas, 2002, Tartu Teatrilabor Saueaugu Teatritalus, taaslavastus)
  • Johanan Tsingerboi (Levini Kummikauplejad I, 2002)
  • Davey (McDonaghi Inishmore’i leitnant, 2003)
  • Skvaier Frederick Fairlie (Collinsi ja Pedajase Naine valges, 2004)
  • Capuletti (Julia, Shakespeare’i järgi, 2004)
  • Tõnisson (Luts ja Pedajase Kevade, 2005)
  • Kollanokk, seersant Meri, Ferdi Sannamees ja August Wiiralt (Kivastiku Põrgu wärk, 2005, R.A.A.A.M.)
  • Gösta Berling (Lagerlöfi ja Aaloe Gösta Berlingi saaga, 2006)
  • Aleksander / Aragon (Kivirähki Syrrealistid, 2006)
  • Voldemar (Kivirähki Voldemar, 2007)
  • James Tyrone juunior (O’Neilli Pikk päevatee kaob öösse, 2008)
  • Nikolai Vassiljevitš Vassiljev (Kivirähki Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…, 2010)
  • Eedi V (Kivastiku Kivist külalised, 2010, Kaks Musketäri)
  • Tetsumi (Alguse ja Vihmari Õitseng, 2011)
  • Paul (Uusbergi Kuni inglid sekkuvad, 2011)
  • Mihhail Bakunin (Stoppardi Utoopia rannik. II osa. Laevahukk, 2013, koostöös Tallinna Linnateatriga)
  • Artur Sirk ja Ants Eskola (Hargla Wabadusrist, 2014)
  • Daniel (Raine’i Hõimud, 2014)
  • Spike (Stoppardi Põhiküsimus, 2015)
  • Peapiiskop, Inglise parun ja Prantsuse kuningas Louis (Anouilh’ Becket ehk Jumala au, 2016)
  • Deeley (Pinteri Vanad ajad, 2017)
  • Rob McNulty (McManuse Mõnus maatükk, 2018)
  • Arnold (Kõivu ja Lõhmuse Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl, 2019)

Kirjandus

  • G. Kordemets. Soe Sukk : ehk lugu sellest, kuidas Siimusti pullivennast sai näitleja. – Elu Eestis 2002
  • G. Kordemets. Persona grata: Tiit Sukk. – Teater. Muusika. Kino 2002, 10
  • Tiit Sukk, kolmekordne filmipolitseinik. Intervjueerija R. Mägi. – Vooremaa, 14. veebruar 2003
  • H. Olmaru. Seitse meesnäitlejat. Tartu, 2004
  • P. Tali. Tiit Sukk – mitte ainult koomik. – Eesti Päevaleht, 8. jaanuar 2005
  • M. Kilumets. Mees Suka pükstes. – Eesti Naine 2006, 3
  • M. Tõnson. Tema majesteet komödiant Tiit Sukk. – Eesti Ekspress, 29. märts 2007
  • Tiit Sukk – kui silmad sulgeda, on laval Panso ise. Intervjueerinud A. Laasik. – Eesti Päevaleht, 31. märts 2007
  • Tiit Sukk: mul on väga raske taluda ängi. Intervjueerinud R. Ranne. – Eesti Päevaleht : LP, 2. märts 2019
  • M. Jürgen. Minu päev. Tiit Sukk. – Eesti Naine 2019, 4

Välislinke

ETBL, 2014 (T. Truuvert); täiendatud 2021