Suursööt, Nikolai
Nikolai Suursööt (1927–34 pseudonüüm, aastani 1934 õieti Ponomarjov; 12. III 1899 Voskressensk, Orenburgi kubermang – 22. XI 1943 Kraslag, Molotovi oblast), laulja (bass). Isa insener.
Lõpetas 1917 Tallinnas Nikolai I gümnaasiumi ja 1920 sõjakooli, õppis 1917–19 Petrogradi polütehnikumis, teenis 1919 Judenitši armees ja aastani 1921 Eesti sõjaväes. Laulmist õppis Nikolai Sternbergi ja Armanda degli Abbati juures. Laulis aastast 1923 Estonia kooris, oli 1927–38 samas solist, hiljem esines külalisena. Tegutses kammer- ja oratooriumilauljana. 1941 arreteeriti ja saadeti vangilaagrisse.
Osi
- Méru (Meyerbeeri Hugenotid, 1924)
- Joszi (Straussi Mustlasparun, 1926)
- Basilio (Rossini Sevilla habemeajaja, 1926)
- Agamemnon (Offenbachi Ilus Helena, 1927)
- Masetto (Mozarti Don Juan, 1929)
- Varlaam (Mussorgski Boriss Godunov, 1930)
- Nilakantha (Delibes’i Lakmé, 1930)
- Mefisto (Gounod’ Faust, 1931, Vanemuises 1938)
- Vaarao (Verdi Aida, 1932)
- Galitski (Borodini Vürst Igor, 1932)
- piiskop Albert (Vedro Kaupo, 1932)
- Abimelek (Saint-Saënsi Simson ja Delila, 1933)
- Ben Ali (Rombergi Kõrbelaul, 1935)
- Hiietark (Aava Vikerlased, 1935)
- Colline (Puccini Boheem, 1936)
- Stolnik (Moniuszko Halka, 1937)
Kirjandus
- A. Lemba. „Sevilla habemeajaja“. – Vaba Maa, 26. oktoober 1926
- T. Lemba. „Lakmé“ külalistega. – Päevaleht, 20. jaanuar 1931
- P. P. Lüdig. „Vürst Igori“ esietendus „Estonias“. – Kaja, 2. veebruar 1932
- A. Üksip. Nikolai Suursööt (1925–1935). – Päevaleht, 2. aprill 1935
- A. Mikk. Traagilisi lehekülgi Estonia Teatri minevikust. – Teataja (Stockholm), 23. september 2000
ETBL, 2000 (V. Paalma); täiendatud 2017