Klindi alumine liivakivist aste Suurupis

Suurupi poolsaar liigestab kuni 3 km pikkuse tömbi eendina Soome lahe rannikut Harjumaal Vääna-Jõesuu ja Rannamõisa vahel; pikkus kuni 4,5, laius umbes 8 km. Külgneb läänes Lohusalu, idas Kakumäe lahega, Suurupi poolsaare – Naissaare joont (umbes 9 km) loetakse Tallinna lahe läänepiiriks. Loodes ulatub kaugemale merre väike Ninamaa neem. Poolsaare siseala on kuni 42 m kõrgune Harju lavamaa osa, paekalda ja mere vahel paikneb valdavalt metsane 1–2 km laiune rannikumadalik, mere ääres on ka lainete murrutada olevaid liivakivipaljandeid (näiteks Suurupi pangal), milles on kulpaid ja koopaid. Poolsaarel on kaks sihttuletorni.

Poolsaarel on Muraste looduskaitseala ja Vääna-Viti nahkhiirte püsielupaik.

Esimese maailmasõja eel võeti Suurupi poolsaar Peeter Suure merekindluse kavandamisel tähtsaks tugipunktiks, kuhu ehitati rannakaitsepatarei ja kasarmud ning toodi raudteeharu. Kaitserajatisi on kasutanud ka hilisemad valdajad. Aastani 1994 oli Suurupi poolsaarel Nõukogude õhujõudude sideüksus. Murastes asub Sisekaitseakadeemia politsei ja piirivalvekolledži Muraste kool.

Esmamaining 1566 (Surupe).

EE 9, 1996; MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011