süvik

Maailmamere sügavaimaid kohti (m, Suure maailma atlase (2005) järgi)
Vaikne ookean Perthi nõgu 6035
Mariaani süvik 11 022 Lõuna-Austraalia nõgu 5853
Tonga süvik 10 882 Maskareeni nõgu 5349
Filipiini süvik 10 540 Atlandi ookean
Kermadeci süvik 10 047 Puerto Rico süvik 8742
Izu süvik 9810 Lõuna-Sandwichi süvik 8325
Kuriili süvik 9783 Romanche'i süvik 7856
Santa Cruzi nõgu 9174 Roheneeme nõgu 7282
Saalomoni nõgu 9103 Põhja-Ameerika nõgu 7110
Jaapani süvik 8412 (Sargasso meri)  
Peruu-Tšiili süvik 8180 Kaimani süvik 7090
Nansei süvik 7790 Brasiilia nõgu 6537
India ookean Kanaari nõgu 6293
Sunda (Jaava) süvik 7729 Argentina nõgu 6245
Diamantia süvik 7102 Põhja-Jäämeri
Aafrika-Antarktika nõgu 6972 Grööni nõgu 5527
Lääne-Austraalia nõgu 6429 Nanseni nõgu 5449
Madagaskari nõgu 6400 Amundseni nõgu 4346
Nõelaneeme nõgu 6150 Makarovi nõgu 4007
Kesknõgu 6090 Kanada nõgu 3990
Austraalia-Antarktika nõgu 6089 Grööni nõgu 3884

süvik (ingl abyss, vn абиссаль), maailmamere põhjas olev pikk ja kitsas, harilikult rohkem kui 6000 m sügavune järskude veerudega rennitaoline nõgu, mandrite ja ookeanide vahelisele siirdealale omane veealune pinnavorm. Süvikud paiknevad põhiliselt süvamerenõgude ääreosas kaarjate saarteahelate välisküljel või noorte kurdmäestike lähedal (eriti Vaikses ookeanis); pikkus kuni mitu tuhat, põhja laius mõnikümmend kilomeetrit, suhteline sügavus keskmiselt 2000 m, suurim mõõdetud sügavus on 11 022 m (Mariaani süvik). Süviku ookeanipoolne veer on tavaliselt laugem kui mandripoolne. Laamtektoonika järgi asub enamik süvikuid vastassuunas liikuvate laamade põrke- ja sukeldumisvööndis (subduktsioon) ning neid peetakse nüüdisaegsete geosünklinaalide koostisosaks; tektooniliselt väga liikuvad, sageli on maavärinaid. Laiemas tähenduses nimetatakse süvikuiks ka muude veekogude põhjas olevaid suhteliselt sügavaid nõgusid.

Läänemere sügavaim koht on Ojamaast loodes asuv Landsorti süvik (459 m).

EE 9, 1996; MerLe, 1996; VE, 2006; A ja O taskuteatmik. Miljon fakti, 2008; muudetud 2011