Türgi

Pindala	779 452 km2
Rahvaarv	75 863 600 (2007)
Pealinn	Ankara (3 641 900, eeslinnadega 3 685 500 el.)
Haldusjaotus	81 provintsi
Riigikeel	türgi keel
Rahaühik	Türgi liir (TRL)
Riigitähised	TUR, TR

Türgi, Türgi Vabariik (trgTürkiye,Türkiye Cumhuriyeti), riik Ees-Aasias ja Kagu-Euroopas Musta mere ja Vahemere vahel. Hõlmab Aasias Väike-Aasia poolsaare ehk Anatoolia ja Euroopas Ida-Traakia ehk Türgi-Traakia. Türgi asend – Euroopa ja Aasia maade vahel – on strateegiline. Piir (2648 km) Gruusia (252 km), Armeenia (268 km), Aserbaidžaani (9 km), Iraani (499 km), Iraagi (352 km), Süüria (822 km), Kreeka (206 km) ja Bulgaariaga (240 km); rannajoone pikkus 7200 km.

Aastast 1945 on Türgi ÜRO ja aastast 1952 NATO liige. Türgi on EL-i assotsieerunud partner.

Loe täiendavalt artikleid:

• Türgi haldusjaotus
• Türgi poliitiline süsteem
• Türgi sümboolika

Loodus

Põhiterritooriumi moodustab Anatoolia ja Armeenia mägismaa (Ararat 5165 m). Liigestunud Egeuse ja Marmara mere rannik, väheliigestunud Musta mere ja Vahemere rannik. Leidub kivi- ja pruunsütt, naftat, boksiiti, kromiiti, raua-, mangaani- ja vasemaaki, volframit. Lääne- ja lõunarannikul vahemereline, siseosas mandriline kliima.

Loe täiendavalt Türgi loodusest

Majandus

Mitmekesine ja ajakohane tööstus ning tavapärane põllum. Kasvatatakse nisu, otra, maisi, tubakat, puuvillapõõsast, seesamit, unimagunat, teepõõsast, viina-, õli- ja kreeka pähklipuud ning tsitrusi. Peetakse lambaid ja kitsi (sh angoora kitsi). Mäe- (eriti kromiidi kaevandamine), kerge-, toiduaine-, keemia-, ehitusmaterjali- ja masinatööstus (sh autod) ning nafta töötlemine; turism. Väljavedu: rõivad, põllumajandussaadused, metallid, masinad.

Loe täiendavalt Türgi majandusest

Rahvastik

Põhirahvad islami usku türklased (70 %) ja kurdid (20 %).

Loe täiendavalt Türgi rahvastikust

Ajalugu

I aastatuhande keskel alanud türgi hõimude liikumine Lääne-Siberist Kesk-Aasiasse jätkus lääne suunas 11. sajandil seldžukkide vallutustega. Bütsantsilt hõivati suur osa Väike-Aasiast. 1299 rajas Osman I Osmanite dünastia, türkide võim laienes Balkanile, 1453 vallutati Konstantinoopol, ekspansioon Kagu-Euroopas jätkus 17. sajandi lõ­puni. 16. sajandil alistati araabia maad Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. 18. sajandil algas Türgi nõrgenemine, mida ei suutnud pidurdada ka 19. sajandi reformid. Kaotati Euroopas vallutatud alad (Kreeka, Serbia, Bulgaaria, Rumeenia). Noortürklaste revolutsioon (1908) ei suutnud maa allakäiku pidurdada. Esimeses maailmasõjas Keskriikide poolel sõdinud Türgi kaotas araabia maad. Lääneriikide sekkumise tõrjus Atatürk, kelle juhtimisel muutus Türgi vabariikliku korraga rahvusriigiks. Pärast Teist maailmasõda on Türgi siseolukord olnud 1980. aastateni pidevalt ebastabiilne. 1974 hõivas Türgi Põhja-Küprose, 1984 tunnustas Põhja-Küprose Türgi Vabariiki, samast ajast on Türgi kagupiirkond olnud kurdide iseseisvumiseks peetava kodusõja tallermaa.

Loe täiendavalt Türgi ajaloost