talõšid (enesenimetus tolışon), rahvas Kaspia mere rannikul Iraanis ja Aserbaidžaanis; kõnelevad iraani keelte hulka kuuluvat talõši keelt. Usundilt šiiidid.

Talõššide ajalooline asuala (Talõšimaa) on Ees-Aasias Kaspia merest edelas Lõuna-Aserbaidžaanis ja Põhja-Iraanis, jaotub niiske subtroopilise kliimaga Lənkərani ja Gīlāni rannikumadalikuks ning kuivema kliimaga Talõši mägedeks, asuala põhjaosa läheb üle kuivaks Muğani tasandikuks. Aserbaidžaanis elas 2009. aasta rahvaloenduse andmeil 112 000 talõšši, peamiselt Lənkərani (54 125), Astara (38 207), Masallı (15 675) ja Leriki (2281) rajoonis. Eelnevate rahvaloenduste alusel oli talõššide arv Aserbaidžaanis järgmine: 35 800 (1897), 77 039 (1926), 87 500 (1939), 21 200 (1989) ja 76 800 (1999). Venemaal elas 2010 rahvaloenduse andmeil 2529 talõšši. Rahvaloenduste andmeil oli talõššide arv NSV Liidus 77 323 (1926), 21 602 (1989), aastatel 1959, 1970, 1979 talõšše iseseisva rahvusena ei loetud. Iraanis elas 2010 hinnanguliselt 140 000 talõšši, peamiselt Gīlāni, Ardabīli ja Zanjāni provintsi põhjaosas. Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 7 talõšši, sh 2 meest ja 5 naist.

Usundilt on talõšid muslimid (enamik šiiidid), mis on hõlbustanud keelelisest erinevusest hoolimata läbikäimist aserbaidžaanlastega. Rahvusköögi eripäraks oli kizme, kuivaks keedetud riis, mida söödi leiva asemel. Rahvaarhitektuur on niiske kliima tõttu omapärane, näiteks sammasaidad, rookatused, sammasveranda. Talõššide majanduse aluseks on olnud maaviljelus, eriti teravilja- (nisu, riis), tee- ja tsitruseliste kasvatus. Vanad majandusharud on aga mesindus ja siidiussikasvatus. Tööstust on piirkonnas vaid rannikul ja Lənkərani linnas.

Talõši keel kuulub indoeuroopa keelte iraani rühma looderühma. Lähemad keelesugulased on taatlased ja Iraanis elavad pärslased, lähedased on ka gilaanid ja masenderaanid. 1928 loodi ladina ja 1938 vene tähestikul põhinev kirjakeel, kuid see pole kasutust leidnud. Tänapäeval õpetatakse Aserbaidžaanis talõši kirjakeelt algkoolis, toimuvad piirkondlikud raadio- ja telesaated, ilmub ajakirjandus. Talõši keelt peab emakeeleks 42,5% talõše (2009).

Ajalugu

Arvatakse, et talõši rahva eelkäijaks on olnud Kaukaasia põlisasukad ning et nad on kuulunud muistse Meedia riigi koosseisu. Hiljem on nende asuala läinud Pärsia ülemvõimu alla. 5.–7.sajandil ja eriti 11.–13. sajandil algas turgi hõimude ümberasumine tänapäeva Aserbaidžaani alale, sh talõššide eluruum. 18. sajandi lõpus tekks Talõši khaaniriik, mis 1802 aastast oli Venemaa protektoraat ja liidendati 1828 (Turkmantšai rahu) koos Aserbaidžaani põhjaosaga Venemaaga.

Kirjandus

• Vene impeeriumi rahvaste punane raamat. Tallinn, 1993
• A. Mölder. Riigita rahvad. Kaukaasia. Tallinn, 2012

Välislink

• Riigita rahvas. Talõšid. – Eesti Rahvusringhäälingu arhiiv (2007)

EE 9, 1996; täiendatud 2015