Tallinna olümpiapurjeregatt
Tallinna olümpiapurjeregatt (ingl Tallinn Olympic Sailing Regatta, vn Таллиннская Олимпийская парусная регата), XXII olümpiamängude purjeregatt, korraldati Tallinnas (Pirital) 20.–30. VII 1980. Pirital süüdati ka olümpiatuli, mis toodi Moskvast. Osales 83 jahti 154 purjetajaga 23 maalt. Igas jahiklassis oli 7 võistlussõitu (arvesse läks 6). Võistlused peeti 6 jahiklassis Tallinna lahel, kus oli tähistatud 3 olümpiarada (pikkus 9,6–18,74 miili): Alpha – Finn (21 jahti) ja 470 (14 jahti), Bravo – FD (15) ja Soling (9), Charlie – Star (13) ja Tornado (11).
Ühemehepaadid valmistati olümpialastele Tallinna Spordilaevade Eksperimentaaltehases (ja loositi võistlejaile välja). NSV Liidu täisarvulisse võistkonda (12) kuulus 4 tallinlast (Nikolai Poljakov, Aleksandr Zõbin, Vladimir Ignatenko, Sergei Ždanov). Ilmastikutingimused regati jooksul olid mitmekesised: tuul vaheldumisi igast ilmakaarest 0–12 m/s, päikesepaiste, vihm ja kerge udu.
Olümpiaregatti valmistas ette ja korraldas organiseerimiskomitee, mida juhatas Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green. Purjeregatiks ehitati Tallinna Olümpiapurjespordikeskus, kultuuri- ja spordipalee (Tallinna linnahall), hotell Olümpia, lennujaam, telemast, restoran Pirita jmt ehitist, restaureeriti vanalinna, rekonstrueeriti tänavaid ja muid kommunikatsioone; inimesed töötasid objektidel üle 1,2 miljoni töötunni tasuta.
Võitjate autasustamise (anti välja 18 medalikomplekti) lõputseremoonial osalesid Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) tolleaegne president lord Michael Morris Killanin ja tulevane president Juan Antonio Samaranch, samuti 16 ROK-i liiget ning Rahvusvahelise Purjetamisliidu (IYRU) president Beppe Croce. Regati ajal (26. VII) toimus Tallinnas IYRU konverents. Poliitilistel põhjustel (Nõukogude armee tungimine Afganistani 1979) boikoteerisid Tallinna olümpiapurjeregati mitmed tuntud purjespordimaad, nt USA, Suurbritannia, Saksamaa Liitvabariik ja Prantsusmaa, see ahendas mõneti konkurentide hulka. Mitu võistkonda võistles mitte oma riigilipu, vaid olümpialipu all.
MerLe, 1996