Hariliku tatra vili ja võsu

tatar (Fagopyrum), üheaastaste rohttaimede pere­kond tatraliste sugukonnast; 15–16 liiki Aasias, Eestis 2 liiki. Tulnukumbrohuna kasvab Eestis idatatart (F. tataricum), kõrgus 30–80 cm, õied rohekad. Harilik tatar (F. esculentum) on põllukultuur, ta kasvab kuni 50 cm kõrguseks, tema vars on valkjasroheline, hiljem punakatooniline. Lehed südajad, kolmnurksed. Õied roosapunased või valged, asetsevad sarikpöörisena lehekaenlas või varre tipus; vili kastanpruun kolme­kandiline seemnis. Tatra kasvuaeg on 60–120 päeva (olenevalt sordist), vegetatiivkasv vältab kogu kasvuaja. Tatar on soojust armastav ja palju vett vajav taim. Väga hea meetaim (mõnes talus kasvatatakse teda eelkõige seetõttu).

Euroopasse toodi tatar 13. sajandil. Teda on kasvatatud ka Eestis, 2011. aastal 300 hektaril, kogusaak oli 100 t, saagikus 500 kg/ha. Tatar on sobiv mahepõllumajanduse kultuur. Tatratangudest ja -jahust valmistatud toidul on suur toiteväärtus. Inimorganism omastab tatras olevaid toitaineid kergesti, temas on rohkem asendamatuid aminohappeid kui kõrrelistes teraviljades. Tatras sisalduv rasv ei hapendu kergesti, mistõttu saab tatrasaadusi säilitada pikemat aega, ilma et nad muutuksid kibedaks. Tervislikud on tatratooted (nt tatraga täidetud padjad ja madratsid), tatral on ka raviomadusi (nt põletikuvastane toime).

EME 2, 2009 (M. Paivel); muudetud 2011