teder
teder (Tetrao tetrix), Euraasia parasvöötme kanaline, elab Eestis kõikjal, v.a mõni meresaar. Isaslinnu sulestik on metallihelgiliselt must, sabaalustes kattesulgedes on valgeid sulgi ning õlgadel ja tiibadel paar valget laiku. Saba on suur ja lüürakujuline, äärmised suled väljapoole kaardus. Silma kohal on suur punane lihaseline „kulm”. Emaslind on pruunikirju. Kehamass 0,9–1,5 kg, tiibade siruulatus kuni 80 cm, isaslind on emasest suurem. Teder on paigalind, kes elab kogu aasta üsna mosaiikses maastikus. Tedred söövad taimset toitu, talvel on nad sageli puude ja põõsaste otsas, kus söövad männiokkaid, kaseurbi jm. Poegi toidetakse mitmesuguste selgrootutega. Kevadel, märtsi teisest poolest mai lõpuni on tetredel kakluste- ja kärarohke pulmamäng. Isased häälitsevad kudrutades ja suhistades. Tedrekanad tulevad mänguplatsile aprilli keskpaiku. Nn kesksed kuked (enamasti 3–5-aastased, kes on aktiivsed platsi keskel) paarituvad enamiku emaslindudega. Mänguplatsid asuvad tavaliselt lagedal soomaastikul, aga neid on ka lagenõmmedel, põlendikel, uudismaadel, raiestikel ja põldudel; enamasti tullakse ühele ja samale platsile aastaid. Tedrepesa on maas, see on vooderdatud kulu ja samblaga, kurnas on 6–11 muna. 1968. aastani oli teder Eestis jahilind. Arvatakse, et viimastel aastatel on olnud tedrekukkede arvukus ligi 10 000 isendit. 2008 valis Eesti Ornitoloogiaühing tedre Aasta linnuks. Looduskaitse III kaitsekategooria liike.
Välislink
EME 2, 2009 (A. Sillaots)