a loodtimut, b mugultimut, c põldtimut

timut (Phleum), mitme- ja (vähem) üheaastaste roht­taimede perekond kõrreliste sugukonnast; looduslikult umbes 15 liiki põhjapoolkeral, mõni liik kultuurtaimena kogu maailmas. Tihedad lamedad lehed noorelt rullunud, õisik kare pöörispea, mille spiraalselt paiknevatel lühiharudel asetsevad üheõielised lapikud pähikud. Eestis on mitmeaastased timutid: loodtimut ehk arutimut (P. phleoides) kasvab Lääne- ja Põhja-Eestis kuivadel looduslikel rohumaadel, mugultimut (P. pratense subsp. bertolonii) Kagu-Eestis kuivadel kinkudel ja kruusa­aukudes ning põld- ehk harilik timut (P. pratense) kõikjal parasniisketel rohumaadel ja tee ääres. Põldtimut on kultuuris enim viljeldav kõrreline heintaim (on põldheina, niidu, karjamaa ja murude seemnesegudes), teda kasvatatakse segus liblikõieliste heintaimedega, niidul vahel ka puhaskülvina. Annab kuni 100 cm kõrguse kõrrerohke taimiku. Viljakal, sobiva niiskusrežiimiga mullal on timuti kasutuskestus üle 5–6 aasta, sest ta on väga talvekindel. Timut on koresööt, milles on vähem proteiini kui ristikheinas. Pea loomise lõpul koristatuna sisaldab timut keskmiselt 7,8% proteiini, 27,4% toorkiudu, 4,8 g/kg kaltsiumi, 2,0 g/kg fosforit ja 40 mg/kg karotiini, veised saavad temast 7,33 MJ/kg metaboliseeruvat energiat. Timut on ühtlase koostisega, säilib hästi ja tolmab vähe, sest tal ei ole heina puru. Sobib hästi hobusesöödaks, lehmade ja noorkarja jaoks jääb proteiini väheks.

EME 2, 2009 (K. Annuk, V. Sikk); muudetud 2011