Toompea

Toompea

Toompea loss

Stenbocki maja

Tallinna toomkirik

Toompea, kõrgendik ja asum Tallinna vanalinnas. Looduslikult on Toompea aluspõhjalisel Tallinna keskkõrgendikul paiknev ovaalne kirde–edela-sihiline paene saarlava; pindala ligi 7 ha (umbes 400 × 250 m), kõrgus 48 m (kultuurkihita 45,5 m, suhteline kõrgus 24 m). Toompea jalamiosa moodustavad Kambriumi liivakivid, ülejäänu Ordoviitsiumi lubjakivid (Pakerordi lademest Lasnamäe lademeni). Toompea lava läbivad kirdest edelasse 2 tektoonilist rikkevööndit, järsaknõlva jalam on mattunud rusukaldesse. Toompea eraldus Põhja-Eesti paelava panganeemikust kulumise tagajärjel juba enne jääaega, hiljem on nõlvu kujundanud mandrijää, meremurrutus ja inimtegevus. Toompea tekkis saarekesena Läänemere Antsülusjärve staadiumis, Litoriinameres moodustas Toompea kõrgema neemeotsa, mida üle Tõnismäe ühendas Ülemiste luiterannikuga kitsas tombololaadne kruusavall. Nunne tänava paljand (Toompea idanõlval) ja Patkuli trepi paljand (Toompea kirdenurgal) on looduskaitse all.

Toompea edelaosas paikneb umbes 0,9 hektaril Toompea linnuse- ja lossikompleks, silmapaistvad ehitised on ka Tallinna toomkirik, Tallinna Aleksander Nevski katedraal, Rüütelkonna hoone, komandandimaja (18. sajand) ja mäe põhjaserval asuv haldushoonete ansambel (1784–92). Haljasaladena kaunistavad Toompead Kuberneri, Komandandi, Piiskopi ja Taani kuninga aed. Toompeaga liituvad omaaegsed muldkindlustused Ingeri bastion (Harjumägi), Rootsi bastion (Lindamägi) ja läänejalamil väiksemad ning lõpetamata reduudid, samuti endist vallikraavilõiku (Snelli tiiki) ümbritsev Toompark ja Lindamäe jalamil paiknev Hirvepark. Alates 13. sajandist ühendavad Toompead all-linnaga 3 teed: Pikk jalg, Lühike jalg ja praegune Toompea tänav. Toompeal töötavad Riigikogu (Toompea lossis) ning Eesti Vabariigi valitsus ja Riigikantselei (mõlemad nn Stenbocki majas). Toompeal paiknevad Eesti Teaduste Akadeemia (Kohtu tänav 6) ning Soome Vabariigi Suursaatkond (Kohtu tänav 4), Kanada Saatkonna Tallinna esindus (Toom-Kooli tänav 13) ja Euroopa Komisjoni Delegatsioon Eestis (Kohtu tänav 10). Toompea kagunõlval endises suurtükitornis Kiek in de Kökis Tallinna Linnamuuseumi filiaal. Toompeal tegutsevad ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, Tallinna Balletikool, Eesti Geograafia Selts jmt asutus. Toompea viielt vaateplatvormilt (tuntuim on põhjapoolne, Patkuli trepi juures asuv platvorm) avaneb suurepärane vaade vanalinnale ja merele. Toompeal ootab külastajaid mitu restorani ning kohvikut.

Ajalugu

Henriku Liivimaa kroonika teatel asus Toompeal eestlaste linnus Lindanise. 1219 vallutas selle Taani vägi, Toompeale ehitati taanlaste linnus. 1227–38 oli Põhja-Eesti Mõõgavendade Ordu valduses, orduvõimud püstitasid Toompeale kivikastelli. 1271 sai Tallinnast Eestimaa hertsogkonna pealinn. 14. sajandi lõpuni murti Toompeal mitmes kohas (toomkiriku ja linnuse kohalt jm) ehituspaasi, millest põletati ka lupja. 1346–1561 allus Toompea ordukomtuurile (kehtis maa- ja rüütliõigus) ning oli all-linnast eraldatud. 15. sajandi keskel eraldati Toompea all-linnast ka müüriga. Toompead laastas mitu tulekahju (1433, 1533, 1581), pärast hiidpõlengut 1684 Toompea varasem hoonestus hävis ja seejärel valdavalt lammutati. Hoonestus uuenes aeglaselt 17. ja 18. sajandi jooksul, siis tekkis pangaservale ka Toompead tänini ilmestav hoonete rida. Varingute tõkestamiseks kaeti 1870–1903 suurem osa paljandit paest mantelmüüriga, mida hiljem on uuendatud. Toompea eriseisund säilis ka Rootsi ja Vene võimu ajal. Seda haldasid Toomgild ja Eestimaa rüütelkond. 1878 liideti Toompea koos Toompea eeslinnaga (Toompea aleviga, hõlmas Paldiski maantee alguses asuva Kassisaba linnajao, mille Tallinn oli 1348 loovutanud ordule) halduslikult Tallinnaga ning 1889. aasta kohtureformiga kaotati tema eriseisund täielikult.

Toompea on nime saanud toomkiriku järgi (1486 Domberg ’toomimägi’), varasemad ürikud mainivad teda lihtsalt mäena (1327 ld mons, 1372 sks bergh). Eesti rahvaluule tunneb Toompead Kalevi kalmuna, mille on kokku kandnud tema lesk Linda.

Patkuli trepp

Pikk jalg

Lühike jalg