Toompere, Hendrik sen

Hendrik Toompere sen (17. VII 1946 Mustla küla, Pärnumaa – 13. X 2008 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1966) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Vanemad talunikud. Oli aastast 1964 abielus Maie Toomperega. Hendrik Toompere ja Harriet Toompere isa, Hendrik Toompere jr vanaisa.

Õppis 1953–60 Pärnu 1. Keskkoolis ning 1961–63 automaatika- ja telemehaanikaparaatide tootmise erialal Tallinna Polütehnikumis, lõpetas 1966 Nukuteatri õppestuudio. Töötas aastast 1963 Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, tegi ka lavastusi. Mänginud filmis („Ainult hulludele ehk Halastajaõde”, 1991, Tallinnfilm; „Vana daami visiit”, 2006, Exitfilm, Eesti Televisioon, Kell Kümme), kuuldemängudes („Bella”, 1982) ja Eesti Televisiooni lastesarjades („Hunt Kriimsilm”, 1968–87; „Tipp ja Täpp”, 1965–81; „Maffini seiklused”, 1970–75; „Kõige suurem sõber”, 1981–95; „Pintselsabad”, 1998–99; „Musimumm ja teised”, 2000), teinud lastele ka teatriajaloo saateid. Tegeles käsitööga, esines näitustel heegelduste ja kudumitega.

Valgetähe V klassi teenetemärk 2001.

Lavastusi

  • Filipoiu Kukkur kahe krossiga (1981)
  • Kivistiku Tänavatund (1983)
  • Kitzbergi Udumäe kuningas (1992)
  • Tungla Lehmatari lugu (1994, mängis Siga)
  • Raua Ninatark muna (1996, mängis Haugi ja Harakat)
  • Tungla Luiged, mu vennad (1997, mängis Ülemteenrit ja Piiskoppi)

Osi

Hendrik Toompere nukuga Duremar. Tolstoi ja Aguri „Kuldvõtmeke”. (Nukuteater, 1969)

Karu – Hendrik Toompere. Aguri „Muinasjutud”. (Nukuteater, 1979)

  • Kastanipoiss (Normeti Pärdik ja Kastanipoiss, 1963)
  • Jänes (Liigandi Pardike Tuttpütt, 1963)
  • Hunt (Kangilaski Neli meistrit, 1965)
  • Mutt ja Pardipoeg (Brušteini Pöial-Liisi ja pääsuke, 1966)
  • Mikk (Leiese Uskumatu lugu, 1967)
  • Konn ja Harakas (E. Raua Ninatark muna, 1968)
  • Sokk ja Must mask (Kuusi Memme musi, 1968)
  • Duremar ja kass Basilio (Tolstoi ja Aguri Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused, 1969)
  • Plontu ja Kent (Reiljani Taksikoer Vips, 1970)
  • siil Tuletõrjuja (Leiese Kiki ja Miki, 1971)
  • Miki-Hiir (Disney ja Luubi Miki-Hiir tondilossis, 1972)
  • Jutustaja, Hunt ja Jänes (Undi ja Aguri Punamütsike, 1973)
  • Muumitroll (Janssoni ja Saare Muumimuinasjutt, 1974 ja 1977)
  • Illimar, Külamees ja plokkflööt (Tuglase ja Aguri Väike Illimar, 1975 ja 1990)
  • kuningas Lorenzo ja prints Matteo (Pospíšilová Printsess ja kaja, 1976)
  • osaline (Tammsaare ja Aguri Inimese jälgedes, 1978)
  • Gulliver (Undi Gulliver ja Gulliver, 1979 ja 1987)
  • Karu (Aguri Muinasjutud, 1979)
  • Verine John, Sarapiku Juhan ja Väike Juhan (Põldmäe, Peegli ja Saare Verine John, 1980)
  • Pessi (Kokko ja Sanga Pessi ja Illuusia, 1982)
  • Ambroosius (Trulli Imeline imik ehk Kaksteist puuda näpusoola, 1983)
  • Romeo (Shakespeare’i Romeo ja Julia, 1984)
  • Lysander, Nick Bottom ja Oberon (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1985 ja 1994)
  • Vidrik (Tuglase ja Aguri Toome helbed, 1986)
  • Hunt (Tiksi Mägramäng, 1987)
  • Kalevipoeg (Ehini Kalevipoja lood, 1988)
  • Bérenger (lonesco Ninasarvik, 1989)
  • August Kitzberg (Kitzbergi ja Aguri Punga Mart ja Uba-Kaarel, 1990)
  • Nikolaus (Kivirähki Vanamehed seitsmendalt, 1992)
  • Rebane (Tiitineni Metsakuninga kroon, 1993)
  • Toompere pere teatriõhtu (1993)
  • Pimpelsang (Kanguri ja Pabuti Timbu-Limbu ja lumemöldrid, 1994)
  • Buratino (A. Tolstoi, Šapiro ja Aguri Buratino, 1995)
  • Kuningas ja Doktor (J. ja W. Grimmi, Komissarovi ja Spriidi Lumivalgeke, 1996)
  • Kurat (Kivirähki Atentaat, 1997 Draamateatris)
  • Veskimees ja Kuningas (Ranna Valge kassi veski, 1997)
  • Jänese-isand, Rahajõmm ja Vankrimees (Harrise ja Laasi Onu Remuse lood, 1998)
  • Kasper (Waechteri Prints Hamlet, 2000)
  • Pilv ja Okkaonu (Kuusi ja Tootsi Memme musi, 2004)
  • Ants Kristjan (Lennuki Muinasjutumees, 2005)
  • lepatriinu Mauno, põrnikas Pedro ja ämblik-filosoof Kusti (Põldma Lepatriinude jõulud, 2006)

Helikandjaid

  • Punamütsike. Muusikaline lavastus lastele (helikassett, 197?)
  • Väike Illimar. Eesti NSV Riikliku Nukuteatri etendus (LP, 1984)

Kirjandus

  • D. Normet. Nukuteatris. – Edasi, 17. mai 1970
  • H. Toompere, F. Veike. „Nukk – see on ainult asja üks külg“. Intervjueerinud T. Bergmann. – Noorte Hääl, 3. detsembber 1972
  • R. Reiljan. Hendrik Toompere. – Sip ja Vasar, 30. märts 1973
  • F. Šubin. Näitleja, kes ei tea, kuidas mängida. – Teatrimärkmik 1976/1977
  • Hendrik Toompere. [Intervjuu]. – Noorus 1977, 3
  • J. Volodarskaja. Loomeotsingud jätkuvad. – Sirp ja Vasar, 18. juuni 1982 
  • L Tungal. Hunt Kriimsilma tegelik amet. – Säde, 23. märts 1983
  • M. Meschin. „Pessi ja Illuusia“. – Sirp ja Vasar, 25. jaanuar 1985
  • Vastab Henrik Toompere. Intervjueerinud M. Rink. – Teater. Muusika. Kino 1987, 3
  • E. Värk. Absurdidraama tippteos Nukuteatri laval. – Noorte Hääl, 19 märts 1989
  • H. Toompere. „See on hunt!“. Intervjueerinud E. Ernits. – Säde, 20. mai 1989
  • B. Visak, pseud. Näitleja Hendrik Toompere ei heegelda iial kaht ühesugust asja. – Magneet : Eesti Ekspressi kuulisa 1993, 3
  • H. Toompere sen., H. Toompere jr. Käbi – see kukub kännust kaugemale. Intervjueerinud K. Ruul. – Eesti Sõnumid, 21. aprill 1995
  • P.-R. Purje. Hunt kohvris, jänku üle õla. – Eesti Päevaleht, 30. september 1996
  • A. Ruben. Hendrik Toompere silmitsi surmaga. – Õhtuleht, 12. juuli 1997
  • P.-R. Purje. Üheksa ühisnimetajata meest. – Teatrielu ’97
  • H. Toompere sen. Legendaarne telehunt Hendrik Toompere. Intervjueerinud R. Erlach. – Eesti Päevaleht, 22. juuli 2000
  • G. Kordemets. Toompered: näitlejaveri vemmeldab läbi kolme põlve. – Meie Pere 2007, november
  • J. Kulli. „Siit teatrist ma lahkun, jalad ees“. Üleeile suri nukuteatri näitleja Hendrik Toompere. – Õhtuleht, 15. oktoober 2008
  • E. Kübar. Lahkus nukkude hing Toompere. – Postimees,15. oktoober 2008
  • A. Laasik. Hendrik Toompere – sirmitagune suurmees. – Eesti Päevaleht, 15. oktoober 2008
  • [Nekroloog]. – Sirp, 17. oktoober 2008
  • H. Toompere sen. Minu lapsepõlve kolm armastust. – Ajast, mis pole minevik. Tallinn, 2010
  • V. Reest. Hendrik Toompere: naeru najal läbi elu. – Elukiri 2016, 5
  • E. Klaats, M. Timm. Hunt Kriimsilma, Hundu ja Postikanaga on üles kasvanud mitu põlvkonda eestlasi. – Maaleht, 14. juuli 2016

Välislinke

Hendrik Toompere Jänesepoisiga, 1963.

Kass Basilio – Henrik Toompere senior, Rebane Alice – Maie Toompere. A. Tolstoi ja Aguri „Kuldvõtmeke”. (Nukuteater, 1969)

Vanaema ja Ema – Reet Rootare, Hunt ja Jänes – Hendrik Toompere, Punamütsike – Mare Soomre. Undi ja Aguri „Punamütsike”. (Nukuteater, 1973)

Gulliver – Hendrik Toompere. Undi ja Viidingu „Gulliver ja Gulliver”. (Nukuteater, 1979)

Imik – Hendrik Toompere. Trulli „Imeline imik”. (Nukuteater, 1983)

Nikolaus – Hendrik Toompere, Luule – Anu Presjärv. Kivirähki „Vanamehed seismendalt”. (Nukuteater, 1992)

ETBL, 2000 (E. Purje); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019