Toscana, maakond Kesk-Itaalias, Liguuria ja Türreeni mere ääres; koos Toscana saartega 22 990 km², 3,6 miljonit elanikku (2006); keskus Firenze. Hõlmab Arezzo, Grosseto, Firenze, Livorno, Lucca, Massa e Carrara, Pisa, Pistoia ja Siena provintsi. 4/5 pindalast on mägine. Toscana on tiheda asustusega põllumajandus-tööstuspiirkond. Kasvatatakse teravilja, suhkrupeeti, tubakat, õli- ja viinapuud (eriti Chianti piirkonnas Siena lähedal). Peamised tööstusharud on mäetööstus (metallimaagid, marmor, pruunsüsi, püriit),must ja värviline metallurgia (annab veerandi maailma elavhõbedatoodangust), olulised on ka täppismehaanika, laevaehitus, elektri-, tekstiili-,keemia-, klaasi-, keraamika- ja toiduainetetööstus ning kunstkäsitöö (nahk- ja hõbeesemed, pitsid).Paljude arhitektuuri- ja kunstimälestiste tõttu on Toscana tähtis turismipiirkond. — 10.–8. sajandil eKr asusid Toscanasse etruskid; aastaks 265 eKr oli Rooma riik etruskid alistanud ning ühendanud oma valdustega. Pärast Lääne-Rooma riigi langust kuulus Toscana idagootidele, Bütsantsile, 568—774 langobardidele ja 774—843 Frangi riigile (Tuscia). Saksa-Rooma keisririigi ajal moodustati 1030 Toscana markkrahvkond, see lagunes 12. sajandil linnriikideks (Firenze, Pisa,Siena jt). Firenze türann Cosimo de' Medici alistas Itaalia sõdade ajal Hispaania toetusel kogu Toscana ning rajas 1569 Toscana suurhertsogkonna. 1737—1801 ja 1814—59 kuulus Toscana Habsburgidele, oli 1801—08 Prantsusmaast sõltuv Etruuria kuningriik ja 1808—14 Prantsuse keisririigi osa. Liitus 1860 Sardiiniaga ja läks Itaalia valdusse.