Türkmenistani põhirahvas on peamiselt rändkarjakasvatajatest türkmeenid (85%), kellest u ²/₃ elab maapiirkondades. Olulisimad rahvusvähemused on usbekid (5%) ja venelased (1993. aastal 10%, 2003. aastal 4%). 72% elanikest räägib türkmeeni, 12% vene ja 9% usbeki keelt. 1996. aastast on Türkmenistan kirjakeele alus ametlikult ladina tähestik, kuid suurem osa elanikkonnast kasutab endiselt vene tähestikku. Valdav osa rahvastikust on muslimid (peamiselt sunniidid), on ka vene õigeusklikke. Varanduslik ebavõrdsus on suur, tähtsad on klannisuhted. Keskmine asustustihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt – enamik inimestest elab Köpetdagi eelmäestiku oaasides, Tejeni ja Murgapi alamjooksualal ning Amudarja orus ja Karakumi kanali ääres. Türkmenistan on suure loomuliku iibega maa, viimase poole sajandi jooksul on riigi rahvaarv suurenenud üle 3 korra. Täiskasvanute kirjaoskus on üle 98%.

EE 15, 2007