usbeki keel, turgi keelte karluki (EE 10) või tšagatai (Linguae) rühma kuuluv keel, Usbekistani riigikeel; kõnelejaid (2006) u 21 miljonit Usbekistanis ja selle naaberriikides (Afganistanis 2,4 miljonit, Lõuna-Kasahstanis, Tadžikistanis, Kõrgõzstanis ja Hiinas). Kõnekeel hakkas arenema 15. sajandil turgi uiguuri, karluki, kõptšaki jmt hõimu keelest; murdeerinevused on seepärast suured. Kirjakeele arengus eristatakse Karakhaniidide aja (11. sajand), karluki-horezmi (12. sajand), tšagatai ja vanausbeki (15. sajand) ning nüüdiskirjakeelt, viimane on kujunenud Toshkendi ja Farg‘ona linnamurretest ning saanud mõjutusi tadžiki keelest. Pärimuslikult on kasutatud araabia kirja, NSV Liidus oli 1927–38 kasutusel ladina ja seejärel vene tähestik. 1992. aastast on Usbekistanis ametlikult kasutusel ladina tähestik, kuid vene kirja kasutamine on endiselt laialdane. Afganistanis kasutatakse araabia kirja.

Vaata ka seotud artikleid

• usbekid
• Usbekistani kirjandus

Välislingid

• Linguae. Maailma keeled, kirjad ja rahvad – EKI
• usbeki-eesti tähetabel
• KNABi tähetabel
• usbeki keel – Omniglot (inglise keeles)

EE 10, 1998; EE 15, 2007