Vaher, Aita

Aita Vaher (aastani 1986 Mägi; 24. VII 1963 Tallinn), näitleja. Eesti Teatriliidu (1991) ja Näitlejate Liidu liige (1993). Isa ajakirjanik, ema kuduja.

Lõpetas 1981 Tallinna 42. Keskkooli ja 1986 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Sai 2011 teatrimagistri kraadi ja 2015 magistrikraadi kaasaegse improvisatsiooni erialal (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). Töötanud 1986–95 Nukuteatris ja 1995–96 Von Krahli Teatris, hiljem osalenud Itaalia tsirkuses, tegutsenud aastast 1996 oma peretsirkuses, esinenud klouni ja miimina. Olnud aastast 2009 Polygoni Teatrikooli ning hiljem ka Tallinna Ühisgümnaasiumi näitekunsti ja kõnetehnika õpetaja. Mänginud laste telesarjades („Pätu”, 1990), laulnud aastast 2010 NUKU kooris.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi Voldemar Panso fondi stipendium 2009.

Osi

Naine ja Nukk – Aita Vaher. Lutsu ja Kampuse „Inderlin“ (Lutsu Majamuuseum, 2008)

Pann – Aita Vaher. Tammetsi ja Vaheri „Klaver, kloun ja Harri“ (Lavakunstikool, 2010)

Sinjoore Bianchi tütar – Aita Vaher. Rodari ja Ranniku „Telefonilood“ (Miksteater, 2011)

  • Marie (Tuglase ja Aguri Toome helbed, 1986)
  • Pöial-Liisi (Anderseni ja Aasmäe Pöial-Liisi, 1987)
  • Tuhkatriinu (Tungla Tuhkatriinu, 1988)
  • Tuhapart (Martinaitise Tuhapart ehk Põletatud piiga, 1989)
  • osaline (Ansomardi Jalgsemaa järv, 1990)
  • kureke Aiko (Lopejska ja Krčulova Kureke ja Hernetont, 1991)
  • Kerjatüdruk (Kallaku Jõuluvaimud, 1992)
  • Jänes (Tiitineni Metsakuninga kroon, 1993)
  • Hiir ja Unihiir (Carrolli ja Spriidi Alice imedemaal, 1994)
  • Roosa kingalusikas (Käo Sünnipäev esikus, 1994)
  • Margareta jt (Goethe ja Spriidi Faustike, 1995 Nukuteatris)
  • osaline (Carrolli ja Kampuse Alice peegli taga, 1995 Von Krahli Teatris)
  • osaline (Kafka ja Kuntu Protsess, 1995 Von Krahli Teatris)
  • esitaja (Kreutzwaldi ja Kampuse Ristitütar, 1996)
  • Naine ja Nukk (Lutsu ja Kampuse Inderlin, 2008 Lutsu Majamuuseumis)
  • Pann (Tammetsi ja Vaheri Klaver, kloun ja Harri, 2010, magistritöö lavakunstikoolis, ka lavastaja koos Marek Tammetsiga)
  • Marja Petrovna Võhodtsev (Tšehhovi Suwitusromansid, 2010 Miksteatris)
  • sinjoore Bianchi tütar (Rodari ja Ranniku Telefonilood, 2011 Miksteatris, ka lavastaja koos Kaido Ranniku ja Kristo Tootsiga)
  • Asta Kangur (Soro ja Ranniku Müra, 2011 Miksteatris)
  • Laulik, Eit, Pilleke ja Kokk (Särgava ja Kunderi Ennemuistsed jutud, 2012 Miksteatris, ka lavastaja koos Kaido Ranniku ja Kristo Tootsiga)
  • Ema (Valtoni, Undi, M. Tubina ja Tohveri Mustamäe armastus, 2013 Polygon Teatris)

Kirjandus

  • K. Leppoja.  Vello Vaher, õnnelik kondiväänaja. – Sõnumileht : Laupäevaleht, 23. august 1997
  • S. Karja. Aita, tsirkusepere heleda häälega ema. – Eesti Naine 1999, 7
  • A. Vaher. Tsirkusega Itaalias. – Meie Meel, 22. detsember 1999
  • T. Lang. Ehe elurõõm. – Mari : väärtustades iseennast 2013, 5

Välislinke

ETBL, 2000 (E. Värk); täiendatud 2015 (T. Truuvert)