Veneetsia lipp (u 1300)

Veneetsia keskajal

Veneetsia vabariik tekkis 697, keskus Veneetsia, selle riigipead olid doodžid (697–1797). Linn tekkis 9. sajandil. 11.–12. sajandil saavutas see tugeva laevastiku abil ülemvõimu Aadria merel. Ristisõdade ajal abistas Veneetsia ristisõdijaid ja sai seetõttu ülekaalu Levandi kaubanduses, muutudes Lääne-Euroopa ja Idamaade kaubanduse vahendajaks. Tema õitseng oli 14.–15. sajand. Pikka aega kestnud võitlus Genovaga lõppes Genova laevastiku lüüasaamisega Chioggia juures 1380. 14. sajandist 16. sajandi alguseni laiendas Veneetsia tunduvalt oma valdusi: temaga ühendati Padova, Verona, Brescia, Ravenna, Cremona, Rimini, osa Dalmaatsiast ja Albaaniast, Joonia saared ja teisi alasid. Konstantinoopoli langemine Türgi võimu alla 1453 ja sellele järgnenud rahvusvahelsite kaubateede nihkumine Vahemerelt Atlandi ookeanile põhjustasid Veneetsia tähtsuse vähenemise. 15.–18. sajandil kaotas Veneetsia väljaspool Itaaliat olevad alad Türgile. Campoformio rahuga ühendati Veneetsia Austriaga, 1805–15 oli Veneetsia Prantsusmaast sõltuva kuningriigi osa, 1815–66 uuesti Austria võimu all. Itaalia osa aastast 1866.

EE 10, 1998