Halliste valla üldandmed
Elanike arv (2011)	1374
Pindala	267,09 km2
Asustustihedus	6,0 elanikku km2 kohta
Vallavanem	Andres  Rõigas
Maakond	Viljandimaa

Halliste vald, 2. järgu haldusüksus, omavalitsuse staatus 11. VII 1991; asub Viljandimaa lõunaosas; 267,09 km2, 1797 elanikku (2010). Keskus Halliste alevikus.

Halliste valla naaberomavalitsused on Viljandi maakonna Kõpu, Pärsti, Paistu, Karksi ja Abja vald ning Saarde vald Pärnu maakonnas.

Halliste vald on rahvaarvult Viljandi maakonna kaheksas ja pindalalt kuues omavalitsusüksus.

Asustus ja rahvastik

Halliste vallas on 2 alevikku (Halliste ja Õisu) ning 23 küla: Ereste, Hõbemäe, Kaarli, Kalvre, Kulla, Maru, Mulgi, Mõõnaste, Naistevalla, Niguli, Pornuse, Päidre, Päigiste, Raja, Rimmu, Saksaküla, Sammaste, Tilla, Toosi, Uue-Kariste, Vabamatsi, Vana-Kariste ja Ülemõisa.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas vallas 1374 inimest, neist 684 olid naised ja 690 mehed (Statistikaameti Piirkondliku statistika portaalis on 1.01.2012 seisuga Halliste valla rahvaarv 1612 inimest). Vald on rahvuslikult homogeenne, 96,4% elanikest (1324 inimest) moodustavad eestlased. Kolme viimase rahvaloenduse vahel elanike arv vähenes (aastatel 1989–2001 2300-lt 1900 ja aastatel 2001–2011 1374 inimeseni). Loomulik iive vallas on negatiivne. Sündimus on kahanenud. 21. sajandi alguses täitusid eelkõige Õisu aleviku tühjaltseisnud korterid vanemaealiste inimestega, samal ajal kasvas sisseränne ka Päidre külla, sealsetesse aiandusühistutesse. Viimase kümne aastaga on vaala kõigi asulate rahvaarv vähenenud, seejuures on eriti tuntavalt vähenenud Õisu aleviku ning Ereste ja Tilla elanike arv. Maru külas ei elanud 2011. aasta lõpus ühtegi inimest.

Vaata ka Halliste valla elanike arv asulati

Loodus

Paikneb Sakala kõrgustiku lääneosas. Valda läbivad kagu–loode sihis mitme jõe ülemjooksud, silmapaistev on Halliste jõe ürgorg (valla lõunapiiril), mille lammil voolab Halliste jõgi ja asub Kariste järv. Valla maa-ala võib pinnaehituse poolest jaotada kahte põhiossa: põhjapoolne Kaarli-Kariste tasandik Sosi, Liplapi Halliste jooneni ja lõunapoolne Pornuse kühmude, lamm- ja sälkorgudega ala. Selle kõrgus kõigub 42–75 m vahel. Vidva oja org alates Kalvre järvest kuni Õisu paisjärveni on järsunõlvaline sälkorg, hiljem lammorg. Oru kaldad ulatuvad oru põhjast kuni 20 m kõrguseni. Siin paljandub devoni aluspõhi kuni 12 m kõrguselt. Õisu järv asub Rimmu ürgorus.

Asustus on peamiselt valla lõunaosas Sultsi–Abja-Paluoja maantee ääres. Valla põhjaosa on valdavalt metsane (metsamaa hõlmab vallast 44%), riigimetsamaad haldavad Viljandimaa metskonna Õisu ja Kõpu metsandik.

Valda jäävad Õisu maastikukaitseala (osaliselt) Kariste järve hoiuala (osaliselt). Kaitse all on Halliste põlispuude rühm (0,8 ha; Halliste kiriku juures), Kullamäe männid ja kadakas (Maru külas), Halliste hiietamm (ümbermõõt 6,25 m ja kõrgus 22 m; Kulla külas), Liplapi punane tamm (kõrgus 26 m; Vana-Kariste külas), Vana-Kariste hõberemmelgas (ümbermõõt 6,52 m, 70 cm kõrguselt aga 7,40 m ja kõrgus 22 m), Koodiorg (Päigiste külas) ja Jaanikildi rahn (kaitse all 1939. aastast; ümbermõõt 16,4 m; Mõõnaste külas).

Ettevõtlus ja transport

Halliste vallas suured äriühingud puuduvad. Väikeettevõtted tegelevad põllumajandusliku tootmisega, sh aiandusega, turismindusega, teenindusega, puittoodete tootmisega. Valla olulisemad ja tuntumad äriühingud on OÜ Bovis (piimakarjakasvatus ja palkmajade tootmine), OÜ Milligrupp (teraviljakasvatus), Soledor OÜ (aiamajade valmistamine) ja Mulgi Häärberi Eakatekodu. Tegutseb hulk suurtalusid, sh Metsakuru talu Tilla külas, Päidre külas asuv puukool, Oru-Nõlvaku talu Päigiste küla (turism ja marjakasvatus). Riigimetsamaad haldab Viljandimaa metskonna Õisu metsandik.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Halliste Püha Anna kirik

Pornuse külas tegutseb Halliste Põhikool (2002/03. õa 147, 2009/10. õa 102 õpilast). 2006 suleti Vana-Kariste ja 2008 Kosksilla algkool (Mulgi külas) ning 2005 Õisu põllumajandustehnikum. Tegutsevad Halliste lasteaed Pääsuke ja Õisu lasteaed. Hallistes, Uue-Karistes (suleti 2012), Rimmus ja Õisus on raamatukogu, Hallistes, Uue-Karistes ja Kaarlis rahvamaja, Vana-Karistes seltsimaja. Mulgi külas asub muuseum.

Huviväärsed on Halliste Püha Anna kirik ja kalmistu, Uue-Kaaristu mõisakompleks (sh meierei, valitsejamaja ja vesiveski), Õisu mõis, Vana-Kariste külas Liplapi talus tegutses 1911–26 kodumajanduskool. Arheoloogiamälestised on kivikalmed (Naistevalla, Sammaste ja Vana-Kaariste), kalmistud (Mulgi, Rimmu, Saksaküla ja Sammaste) ja asulakoht Vana-Kaariste külas.

Pornusel, Õisul ja Hallistes on Vabadussõja ausammas (Martin Saks, avati 29. X 1933, õhiti 1945 sügisel. Taasavati 24. VI 1991, obeliskiga ausammas taasavati 17. VIII 1996).

Ajalugu

Sulastemaja kõrvalhoonetega. Halliste kihelkond

Ajalooliselt kuulub praeguse valla territoorium Halliste kihelkonda. Halliste külanõukogu moodustati 1945 Pärnu maakonna Abja valla koosseisus, 1954 liideti sellega Kaarli külanõukogu ja Õisu asula ümbrus Paistu külanõukogust. Aastail1950–62 kuulus Halliste külanõukogu Abja rajooni, mis 1952–1953 oli Pärnu oblasti osa. Jaanuarist 1963 likvideeriti Abja rajoon ning Halliste külanõukogu arvati Viljandi rajooni koosseisu. 1970-tel ja 1980-tel aastatel ehitati välja kaks majandikeskust Halliste ja Õisu. Eesti taasiseseisvumisel sai Halliste külanõukogu juulis 1991 valla staatuse.

Halliste valla ajaloost loe täiendavalt artiklist Halliste kihelkond.