Aarma, Jüri

Jüri Aarma (30. V 1951 Betseva küla, Kirovi oblast – 21. V 2019 Tallinn), näitleja ja kultuuriajakirjanik. Eesti Teatriliidu (1975) ja Näitlejate Liidu liige (1993–2011). Isa Gunnar Aarma, ema muusikaõpetaja. Oli aastast 1972 abielus Merike Aarmaga.

Õppis 1969–70 Pärnu teatri õppestuudios, lõpetas 1970 Pärnu 1. Keskkooli ja 1974 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Oli 1974–94 Noorsooteatri näitleja; 1992–95 Kuku raadio toimetaja, hiljem kaasautoreid („Publikumärk”, aastast 2000); 1995–2002 Teater. Muusika. Kino peatoimetaja ja aastast 2005 Maalehe kultuuritoimetaja (ilmunud intervjuukogumik „Hobusest Mozartini”, 2011).

Esines estraadil (pms koos Priit Aimlaga), kuulus Noorsooteatri ansamblitesse (Hampelmann jt), loonud laule. Mänginud telelavastustes („Kuninganna Maudi maa”, 1980; „Millegi lõpp”, 1991), filmis („Pihlakaväravad”, 1982, Tallinnfilm; „Umbkotid”, 2012, Kuukulgur Film, Kanal 2) ja teleseriaalides („Waba Riik”, 1997–99; „Kodu keset linna”, 2009–11). Juhtinud Eesti Televisiooni saatesarju „Noortestuudio” (1973) ja „Teater! Teater! Teater!” (1988–90), teatriintervjuude saadet „Siin ja praegu” (1995–2001) ning iganädalast kultuuriinfosaadet „Pilk” (1997–99, koos Karmel Eikneriga), hiljem meelelahutussaateid. Koostanud raamatud „Jaanus Orgulas. Jäägu see” (2004) ja „Gunnar Kilgas. Nii on läinud” (2007).

Valgetähe V klassi teenetemärk (2014).

Osi

  • Jegor (Švartsi Nõiutud vennad, 1970 Endlas)
  • Lysander (Shakespeare’i Suveöö unenägu, 1974, diplomilavastus Draamateatris)
  • Vang (Saluri Kes ma olen?, 1977)
  • Xanthos (Figueiredo Rebane ja viinamarjad, 1978)
  • osaline (Hamleti laulud, Undi luulekompositsioon, 1978)
  • Prints (J. ja W. Grimmi, Vasara ja Komissarovi Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi, 1979)
  • Varik (Kitzbergi ja Aimla Rätsep Õhu meenutused, 1979)
  • osaline (Béranger’ ja Undi Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees, 1980)
  • Jacques Dunois (Shaw’ Püha Johanna, 1982)
  • kapral Mollberg (Bellmani ja Sirkeli Verinoor plika ja pilgeni klaas ehk Endale ja sõpradele filosoofiliseks trööstiks, 1983)
  • Jaan Imelik (Lutsu, Komissarovi ja Orro Kevade, 1984)
  • Ruckly (Wassermani Lendas üle käopesa, 1985)
  • Mees (Enquisti Mees paadis, 1985)
  • markii de Lessac (Bulgakovi Molière, 1987)
  • Dmitri Šostakovitš (Pownalli Meistriklass, 1988)
  • Attila (Tammsaare ja Undi Priius – kallis anne, 1991, ka muusikajuht koos Lauri Nebeliga)
  • El Gallo (Jonesi ja Schmidti Fäntästiks, 1992)
  • Bradley (Shepardi Maetud laps, 1994)
  • eesel Iiah (Raadiku Puhh, 1995 Estonias)
  • Andrei Sergejevitš Prozorov (Tšehhovi Kolm õde, 1996 Draamateatris)
  • Zander ja Vahur (Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad, 1997 Draamateatris)
  • Näitleja (Kerge Piaf – Pariisi varblane, 2000 Vanemuises, koostöös Piafi Projektiga)
  • osaline (Brel, Jacques Breli laulude põhjal, 2001 Vanalinnastuudios)
  • Rünno-Leo Vahavee (Streuli Elukutse ohver ehk Täna jääb etendus ära, 2001 Vanalinnastuudios)
  • Bruce Delamitri (Eltoni Popcorn, 2002 Ugalas)
  • Mees (Fo ja Rame Vabameelne abielu, 2003, Arena)
  • Timofei Andreitš (Dostojevski ja Rozovski Krokodill, 2006 Vana Baskini Teatris)
  • Ivar Lo Johanson (Sarapuu Stockholmi kohvikuelu (Kella viie teater), 2007 Variuses)
  • Kaarel Eenpalu (Aaslav-Tepandi ja Tepandi President 1939, 2008 Estonias, koostöös Riigiarhiivi ja Eesti Filmiarhiiviga)
  • pastor Manders (Ibseni Kummitused, 2008 Vene Teatris)
  • Alain Reille (Reza Tapatöö jumal, 2008 Kuressaare Linnateatris)
  • Artur Rinne (Põldre ja Vaheri Arturi laulud ja aastad, 2009 Ugalas)
  • Tridrich Wilhelm von Buxhoeveden (Otsa Keisrinna hull ehk Mees, kes rääkis tõtt, 2010, Loomine)
  • Voldemar Lender (Otsa Jaan Poska saaga, 2011 Vana Baskini Teatris)
  • Stillmark ja Teine kolleeg (Vetemaa ja Aule Kahesaja aastane mees, 2012, Loomine)
  • Gabriel Lindström (Waltari Tule tagasi, Gabriel!, 2013 Vana Baskini Teatris)

Helikandjaid

  • P. Aimla. Ood rõõmule ja Relvad Eesti Vabariigile (helikassetid, 1989 ja 1991)
  • T. Raadik. „Puhh!” (CD ja helikassett, 1997)

Kirjandus

  • T. Ritson. Kuidas mõista kangelast. – Teatrielu 1985
  • M. Visnap. Öised pihtimusvisiidid. – Õhtuleht, 26. oktoober 1985
  • R. Hanson. „… sa ei mõju enam süütu vahepalana!”. – Edasi, 1. november 1987
  • J. Allik. Kunsti parteilisest juhtimisest. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3
  • K. Pappel. Muusikalisi vihjeid „Meistriklassile”. – Teater. Muusika. Kino 1989, 3
  • Jüri Aarma: „Ma pole kuskile juhuslikult sattunud, ka KUKUsse mitte”. [Intervjuu]. – Esmaspäev, 9. november 1992
  • J. Aarma. Elu ei solvu kellegi peale, et temast aru ei saada. Intervjueerinud G. Vanamölder. – Õhtuleht, 29. november 1993
  • Jüri Aarma: „Ei ole ühtegi kohta ilma haldjata”. Intervjueerinud Ü. Ende. – Meie Meel, 4. juuni 1994
  • J. Aarma. 33 küsimust. – Liivimaa Kuller, 22. september 1994
  • J. Aarma, H. Kõrvits, M. Raud jt. Lavalt ära – kes huvi, raha, edevuse pärast. Intervjueerinud A. Avistu. – Favoriit 1994, 10
  • J. Aarma. Alla ühe ei saa inimesi olla. Intervjueerinud K. Ruus, A. Süvari. – Eesti Elu, 15. november 1994
  • M. Balbat. Ajakirja Teater. Muusika. Kino uus peatoimetaja on Jüri Aarma. – Kultuurileht, 30. juuni 1995
  • T. Tomson. Nagu Lendav Hollandlane. – Eesti Aeg 1996, 3
  • J. Aarma, R. Ristlaan, J. Allik jt. Persona grata ultima. – Teater. Muusika. Kino 1997, 4
  • G. Aarma, J. Aarma, K. Aarma. Kolme Aarma kolm mõtteruumi. Intervjueerinud I. Kromanov. – Elukiri 2000, 6
  • Jüri Aarma hoidub eraelus sobramast. Intervjueerinud A. Aasmäe. – Postimees : Arter, 14. oktoober 2000
  • K. Ruus. Ja teie, aus publik, kes te naerusui vahite. – Sirp, 8. märts 2002
  • A. Keil. Anna armu, anna veini jota: [laulukavast „Alkoholist armastuseni … või vastupidi”]. – Postimees, 1. juuli 2003
  • A. Laasik. Jaanus Orgulas kerib jutulõnga. – Eesti Päevaleht, 24. september 2004
  • A. Laasik. Jüri Aarma sai Gunnar Kilgasel viimasel hetkel sabast kinni. – Eesti Päevaleht, 15. juuni 2007
  • Jüri Aarma: ilusaks teeb inimese elatud elu slepe. Intervjueerinud S. Oll. – Maaleht, 26. mai 2011
  • A. Aasmäe. Jüri ja Roosi-Mae Aarma. – Tiiu 2012, 10
  • [Nekroloog] –Sirp, 24. mai 2019
  • Юри Аарма – гость журнала „Таллинн”. Беседует Этери Кекелидзе. – Таллинн 2000, 16

Välislinke

Osalised – Marje Loorits, Jüri Aarma. „Hamleti laulud”, Undi luulekompositsioon (Noorsooteater, 1978)

Vipper – Paul Laasik, Köster – Enn Kraam, Jaan Imelik – Jüri Aarma, Kuslap – Lauri Nebel, Lesta – Jaak Johanson. Lutsu, Komissarovi ja Orro „Kevade” (Noorsooteater, 1984)

Mees – Jüri Aarma. Enquisti „Mees paadis” (Noorsooteater, 1985)

Jossif Stalin – Tõnu Kark, Dmitri Šostakovitš – Jüri Aarma. Pownalli „Meistriklass” (Noorsooteater, 1988)

Näitleja, kes sureb – Kaarel Kilvet, El Gallo – Jüri Aarma, Vana näitleja Henry – Rein Oja. Jonesi ja Schmidti „Fäntästiks” (Noorsooteater, 1992)

Bradley – Jüri Aarma, Dodge – Ago Roo, Halie – Luule Komissarov. Shepardi „Maetud laps” (Noorsooteater, 1994)

Vahur – Jüri Aarma. Karusoo „Kured läinud, kurjad ilmad” (Draamateater, 1997)

ETBL, 2000 (K. Haan); täiendatud 2015 (T. Truuvert); täiendatud 2019