Märjamaa

Märjamaa üldandmed
Elanike arv (2010) 3011
Pindala  4,05 km2
Vallavanem Eero Palamus
Maakond Raplamaa

Märjamaa, alev ja samanimelise valla keskus.

Märjamaal on konstaablijaoskond, päästekomando.

Asub Rapla maakonna lääneosas Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ääres, Tallinnast ja Pärnust 65, Raplast 30 kilomeetri kaugusel. Kogu Märjamaa piirkond asub karstialal, seetõttu on kevaditi madalamates kohtades põhjavee taseme tõusust põhjustatud üleujutusi (sellest ka Märjamaa nimi). Märjamaaga külgneb idas Märjamaa järtade maastikukaitseala, kirdes, alevi vahetus läheduses on kaitsealune Orgita park (7,4 ha).

Märjamaal tegutsevad Märjamaa Gümnaasium (2002/03. õa 851, 2009/10. õa 630 õpilast), lasteaed, muusika- ja kunstikool, postkontor, raamatukogu (eraldi asub lastekogu), noortekeskus ning rahvamaja ja kino Helk. Alevis on tervisekeskus, haigla (hooldus-, taastus- ja rehabilitatsiooniravi), apteek, 2 võimlat, ujula, saun ja maakonna parim staadion. Huvi väärivad Märjamaa Maarja kirik ja kirikuaia värav, õigeusu kirik, Teises maailmasõjas langenute mälestusmärk, raudteejaama hooned ja kirikumõisa õuel asuv ohvripärn.

Märjamaa Maarja kirik

Mälestusmärk-kirikuvärav Märjamaal Vabadussõjas ja Esimeses maailmasõjas langenud sõduritele

Rahvastik ja majandus

Märjamaa töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 84 36
Töötlev tööstus 556 257
Ehitus 288 162
Energia- ja veevarustus 8 16
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 152 227
Hotellid ja restoranid 60 22
Veondus, laondus ja side 224 85
Rahandus 16 14
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 12 32
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 48 97
Haridus 132 115
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 144 106
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 136 61
Töötajaid kokku 1860 1264

Märjamaa alevi arengut on soodustanud tema suhteliselt hea liiklusgeograafiline asend: seal ristuvad Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ja Tartu–Paide–Haapsalu tee, teda läbis ka 1931–68 tegutsenud Rapla–Virtsu raudtee. Varem ehitati eeskätt Tallinna–Pärnu maantee äärde, hiljem on alev kasvanud peamiselt kagu suunas. Alevi elanike arv on viimase 20 aasta jooksul püsinud 3000–3300 piires. 1989. aastaga võrreldes on oluliselt muutunud alevi sotsiaalne ja majanduslik koosseis. Eesti taasiseseisvumiseni oli alevi suurim tööandja koondise Eesti Põllumajandustehnika kohalik osakond. Allüksused olid ka Rapla Kolhooside Ehituskontoril, Rapla Mehhaniseeritud Ehituskolonnil, Rapla autobaasil, Autoteenindusel ja Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu tööstuskombinaadil Vikero; Tallinna Ehitusteeninduse Valitsusel oli seal kiviraidetöökoda. Hiljem said neist väikesed aktsiaseltsid ja osaühingud. Suur tööandja on Märjamaa Tarbijate Ühistu. Märjamaal asub Lääne Hoiu-laenuühistu. ERA Valduse AS varub turvast. Väiksemad ettevõtted tegelevad puidu, metalli ja dolokivi töötlemisega ning ehitus- , õmblus- jmt tööga.

Märjamaa elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 3294 791 24 2128 65 375 11
2002 3096 629 20 2001 65 375 15
2010 3011 441 15 2023 67 547 18

Ajalugu

Märjamaa Ühismeierei oli enne Teist maailmasõda Läänemaa suurim

Märjamaa nime on esimest korda mainitud 1364, kui rajati Neitsi Maarjale pühendatud Märjamaa kirik. 19. sajandi II pooleks oli kiriku lähedal teelahkmel, kus puutusid kokku Haimre, Kasti, Märjamaa, Orgita ja Sõtke mõisa piir, mitu kõrtsi ja poodi, apteek ning käsitööliste maju. Aleviku kasvu soodustas Märjamaad läbiva Rapla–Virtsu raudtee avamine. Märjamaad hõlmasid 1905. aasta revolutsiooni sündmused ja 1941. aasta suve lahingud. Aleviks nimetati Märjamaa 1945, 1950–62 oli ta samanimelise rajooni keskus. 1993–2003 alevvalla staatuses.

EE 12, 2003; muudetud 2011