Asustus ja rahvastik

Anija vallas on vallasisene linn (Kehra) ja 31 küla: Aavere, Alavere, Anija, Arava, Härmakosu, Kaunissaare, Kehra, Kihmla, Kuusemäe, Lehtmetsa, Lilli, Linnakse, Looküla, Lükati, Mustjõe, Paasiku, Parila, Partsaare, Pikva, Pillapalu, Rasivere, Raudoja, Rooküla, Salumetsa, Salumäe, Soodla, Uuearu, Vetla, Vikipalu, Voose ja Ülejõe.

Vaata ka Anija valla elanike arv asulati

Loodus

Anija looduskaitseala

Valla kesk- ja idaosa kuuluvad Kõrvemaasse, lääneosa jääb Harju lavamaale. Anija vald on Jägala jõgikonnas, mille jõgedest saavad vett Soodla, Raudoja, Aavoja ja Kaunissaare veehoidla. Kõrvemaal Pillapalu küla tagamail Koitjärve rabas on Kivijärv, Koitjärv, Pedaslaugas, Pikkjärv ja mitu laugastikku, Aegviidu lähedal maaliline Ännijärv. Kõrvemaal on mitu mandrijää servamoodustist (Kulli, Pikapõllu ja Vargamäe oos, Apuparra, Lõuniku ja Änni lava), pinnamood vaheldub ka Vetla ja Voose ümbruses (Taganurga mõhnastik, Voose–Matsimäe ja Voose–Paunküla oosi põhjaosa). Anija valla piiresse jäävad Anija looduskaitseala, Maapaju looduskaitseala, Niinsoni looduskaitseala ning osa Kõrvemaa maastikukaitsealast ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealast (Pillapalu ümbrus). Kaitse all on Alavere mõisa park (7,6 ha), Anija mõisa park (16,9 ha) ja Matsi dendraarium (1,7 ha; Kehra külas), Kehra ussikuusk (Ülejõe külas) ja Tagasauna mänd (ümbermõõt 2,21 m ja kõrgus 25 m; Voose külas) ning Gabrieli poolsaar (1,3 ha; Soodla külas). Kaitsealused rändrahnud: Kruusiaugu 2 kivi (ümbermõõt vastavalt 17,5 ja 12,6 m; Pikva külas), Mihkli talu rändrahn (ümbermõõt 20,4 m; kultuskivina muinsuskaitse all; Lilli külas), Nirgu rändrahn (ümbermõõt 19 m; Voose külas) ja Ülejõe 2 rändrahnu (ümbermõõt vastavalt 13 ja 12 m; Vetla külas).

Ettevõtlus ja transport

Riigimetsamaad haldavad Harjumaa metskonna Aegviidu, Anija, Paunküla ja Rooküla metsandik. Valda läbib Tallinna–Tapa raudtee, autoliikluses on olulised Jägala–Käravete (Piibe) ja Kose–Jägala maantee ning Perila–Jäneda tee.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Majandus- ja kultuurielu keskus on 2002 vallasisese linna staatuse saanud Kehra. Seal on gümnaasium, kunstidekool, raamatukogu, kultuurikeskus, noortekeskus, spordikeskus; tervisekeskus (perearstid) ja päevakeskus; Alaveres on põhikool, lasteaed, rahvamaja, noortetuba, raamatukogu ja frantsiisikontor; Lehtmetsas lasteaed, Anijas raamatukogu, Vooses rahvamaja.

Ajalugu

Rajoonide moodustamisel 1950 arvati endine Anija vald (Anija, Kehra ja Pikva külanõukogu) Kose rajooni (püsis 1959. aastani). Anija külanõukogu piire muudeti 1954, 1963 ja 1976, omavalitsusliku valla staatuse sai 16. I 1992. 2002 liitus Anija vallaga Kehra linn.

EE 12, 2003; muudetud 2013