ankurdamine
ankurdamine (ingl anchoring, vn постановка на якорь), laeva peatamine ja ühe või mõlema ankru vettelaskmine avamerel või reidil, toimub harilikult ankrupaigas. Laev, olles ette valmistanud ankruseadme, et ankru vette lasta, läheneb ankurduskohale kõige aeglasema käiguga vastu tuult ja hoovust. Veidi enne ankru vettelaskmist antakse tagasikäik ja kui laev hakkab liikuma tagasi, lastakse ankur vette ning peamasin jäetakse seisma. Vettelastava ankruketi pikkus sõltub sügavusest, laeva mõõtmetest ja purjesusest. Vajaduse korral lastakse vette ka teine ankur. Seda tehakse momendil, kui laev liigub risti tuule suunaga, esimesest ankrust võimalikult kaugele, mõnikord antakse selleks laevale käik peamasinaga. Üle 40-meetrise sügavuse korral viiratakse ankur merepõhja ankrupeliga. Tavaline ankruseade võimaldab ankurdamist kuni 100 m sügavusele. Laeva ankurdamiseks suuremate sügavuste korral kasutatakse eriseadmeid, kusjuures ankrukett on asendatud trossiga.
MerLe, 1996
