anšoovislased (Engraulidae; ingl anchovies, vn анчоусовые), heeringaliste seltsi kuuluv kalade sugukond; 17 perekonda ja üle 100 liigi. Elutsevad peamiselt troopika ja lähistroopika merede rannavees. Sarnanevad välimuselt räimega, kuid on väikesed (pikkus kuni 20 cm) ja suure suuga; toituvad planktonist. Elavad sageli tohutuis parvedes. Rohkuse ja maitsvuse pärast (rasvasus kuni 29%) püütakse anšoovislasi palju, nad on maailma kalasaagis esikohal; tähtsad on nad ka mereröövloomade toiduna.

Lõuna pool Norra rannikut elutseb euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus), keda on eksikülalisena kohatud Soome lahes. Tema pikkus on 20 cm, ülapool roheline, küljed ja alakeha hõbejad. Eesti vetesse satub ta juhukülalisena pärast soolase vee suurt sissevoolu Läänemerre. Euroopa anšoovist turustatakse peamiselt soolatult ja konservidena. Kaug-Ida meredest püütakse jaapani anšoovist (E. faponicus). Maailma kõige hulgalisem töönduskala on Lõuna-Ameerika läänerannikumeres elav peruu anšoovis (E. ringens). Toiduahelate kaudu on peruu anšoovis osaline guaano tekkes (temast toituvate merelindude väljaheide ladestub guaanona). Anšoovisekonserviks nimetatakse ka muudest väikestest heeringalistest valmistatud konserve.

EE 1, 1985; MerLe, 1996; muudetud 2011