Aserbaidžaan ja Eesti

Eesti ja Aserbaidžaani lepingud
Leping Jõustumise aeg
Siseministeeriumite koostöökokkulepe 21. X 1992
Kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide jagamise ja ühiskasutuse kokkulepe 22. I 1993
Rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkulepe) 1. III 1993
Kaitseministeeriumite koostöömemorandum 5. XII 20071
Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping 27. XI 2008
Eesti Maksu- ja Tolliameti ning Aserbaidžaani Vabariigi Maksuministeeriumi vaheline koostöömemorandum maksuhalduse tegevusvaldkonnas 31. VII 2009
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat käsitlev koostöökokkulepe 27. XI 2009
Eesti Vabariigi Piirivalveameti ja Aserbaidžaani Vabariigi Riikliku Piiriteenistuse vaheline koostööleping 15. III 2010
Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping 30. VI 2011
1 allakirjutamise kuupäev
Visiidid Aserbaidžaani
november 2007 välisminister Urmas Paet koos äridelegatsiooniga
november 2008 peaminister Andrus Ansip osavõtt kohtumisest „Baku Energy Summit 2008”
jaanuar 2009 president Toomas Hendrik Ilves koos äridelegatsiooniga
aprill 2012 põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
juuli 2012 majandusminister Juhan Parts (valitsustevaheline komisjon)
Visiidid Eestisse
detsember 2007 kaitseminister Səfər Əbiyev
aprill 2008 välisminister Elmar Məmmədyarov
aprill 2010 president İlham Əliyevi riigivisiit

Aserbaidžaani ja Eesti suhetel on pikk ajalugu. 19. sajandil asus umbes 4000 Eestist pärit inimest Lõuna-Kaukaasiasse, sh tänase Aserbaidžaani territooriumile. 1910 registreeriti Bakuu Eesti Selts. 1920–21 oli selle esimees Robert Puur Eesti konsul Aserbaidžaani Demokraatlikus Vabariigis. Eesti tunnustas Aserbaidžaani iseseisvust 20. II 1992. Eesti ja Aserbaidžaani diplomaatilised suhted sõlmiti 20. IV 1992. 2010 avati Aserbaidžaani suursaatkond Tallinnas, aastast 2016 on suursaadik Murad N. Najafbayli). Eesti suursaadik resideerib Ankaras (aastast 2016 on suursaadik Marin Mõttus), aastast 2014 tegutseb suursaatkonna esindus Bakuus (nõunik Indrek Kiverik).

Eesti toetas Aserbaidžaani Euroopa Nõukogusse astumisel – Aserbaidžaan esitas oma avalduse 1996, mil Eesti oli Nõukogu eesistujaks, ning sai Euroopa Nõukogu täieõiguslikuks liikmeks jaanuaris 2001. Eesti toetab Aserbaidžaani lähenemist euro-atlantiliste struktuuridega ja lähenemist Euroopa Liidule (Idapartnerlus, strateegiline partnerlus, assotsiatsioonileping, viisalihtsustusleping, võimalik vabakaubanduslepingu perspektiiv). Viimasel ajal on kõrgel poliitilisel tasemel suhtlus toimunud kõige aktiivsemalt rahvusvaheliste kohtumiste raames. Aastast 2012 toimib valitsustevaheline komisjon. Riigikogus on moodustatud Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühm, Aserbaidžaani Rahvuskogus on loodud töögrupp parlamentidevaheliste suhete arendamiseks.

Majandus- ja kaubandussuhted

Eesti ja Aserbaidžaani on huvitatud majanduskontaktide arendamisest ning riikidevahelise kaubavahetuse intensiivistamisest. Majandussektoritest on huvipakkuvamad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, transpordi ning energeetika valdkond. Aserbaidžaani huvitab samuti koostöö elektriliste seadmete tootmises, tekstiilitööstuses, puidu- ja mööblitööstuses ning paberitootmises. Kaubavahetus on seni olnud kõikumistega, väikesemahuline ja baseerunud rohkem Eesti ekspordil. Aastast 2006 on kaubavahetuse maht olnud vahemikus 5 (2007) ja 16 miljonit eurot (2011, sellest eksport moodustas 13,7 miljonit ja import 2,3 miljonit eurot).

Kultuurisuhted

Eestis elab praegu umbes 2000 aserbaidžaanlast, kes tegelevad väga aktiivselt nii Eesti kultuuri tutvustamisega Aserbaidžaanis kui Aserbaidžaani tutvustamisega Eestis. Eesti keelde on tõlgitud aserbaidžaani eepos „Koroglu”, kirjandusklassikute Mirzə Şəfi Vazehi, Molla Pənah Vaqifi ja Mirzə Fətəli Axundovi ning kaasaegsete kirjanike töid. Ilmunud on aseri-eesti ja eesti-aserbaidžaani sõnaraamat (koostaja Vidadi Mamedov). Alates 1990. aastast töötab Tallinnas aserbaidžaani pühapäevakool, kus lapsed saavad õppida oma emakeelt ning tegelda rahvuskultuuriga.

Haridussuhted

Tallinna Ülikoolil on aastast 2011 koostöö Aserbaidžaaniga erinevates Erasmus Mundus projektides. TLÜ infoteaduste insitituut koostööd Aserbaidžaani ülikoolidega Tempus-projektides, allkirjastatud on koostöömemorandumid Aserbaidžaani Teaduste Akadeemiaga. 2013 külastas Tartu Ülikooli rektor Bakuu Riikliku Ülikooli. Kahe ülikooli vaheline koostööleping võimaldab teaduskondade ning teiste akadeemiliste üksustevahelise projektipõhise või muu teaduskoostöö ning kontaktide loomise. 2014 külastas TÜ, Tallinna Tehnikaülikooli ja Diplomaatide kooli delegatsioon Bakuu ülikoole. Kohtumistel käsitleti tudengite mobiilsusvõimalusi, õppejõudude vahetust, suve- ja talveprogrammide ning teiste võimalike koostööprojektide loomist.

Välislink

Loodud 2015; muudetud 2016