Aserbaidžaani nafta- ja gaasitööstus

Naftatoodang (1000 t)1
Aasta Toodang Eksport
2014 42 075,7 35 227,3
2013 43 457,4 36 707,8
2012 43 374,8 36 756,5
2011 45 626,2 39 028,7
2010 50 838,2 44 507,9
2009 50 415,9 44 332,1
2008 44 514,0 36 858,0
2007 42 597,5 34 779,7
2006 32 273,0 24 820,0
2005 22 220,0 14 296,0
2004 15 549,0 9 048,0
2003 15 381,0 8 997,0
2002 15 333,0 8 881,0
2001 14 909,0 8 462,0
2000 14 017,0 5 638,0
1999 13 807,0 5 684,0
1998 11 424,0 1 903,0
1997 9 071,0 233
1996 9 100,0 0
1995 9 161,0 0
1Aserbaidžaani statistikaamet
Gaasitoodang   (mln m3)1  
Aasta Toodang Eksport
2014 18 826,5 8 093,2
2013 17 895,1 7 308,0
2012 17 242,1 6 616,7
2011 16 361,4 6 817,4
2010 16 672,7 6 187,2
2009 16 325,0 5 867,0
2008 16 336,5 5 260,3
2007 10 832,1 1 823,5
2006 6 080,0 65
2005 5 732,0 0
2004 4 995,0 0
2003 5 128,0 0
2002 5 144,0 0
2001 5 535,0 0
2000 5 642,0 0
1999 5 997,0 0
1998 5 589,0 0
1997 5 964,0 0
1996 6 305,0 0
1995 6 644,0 0
1Aserbaidžaani statistikaamet

Aserbaidžaan on vanimaid naftatootmispiirkondi maailmas. Nafta tootmist ja kasutamist majapidamises, meditsiinis ja sõjanduses on kirjeldanud mitmes keskaegses reisikirjas. Marco Polo kirjeldas 14. sajandil, et Aserbaidžaani naftat eksporditi ka naaberpiirkondadesse. Ühest Balaxanı puuraugust leiti 35 meetri sügavuselt kivi aastaarvuga 1594. See näitab, et auk oli puuritud rohkem kui nelisada aastat tagasi.

Sajandivanune puurtonidega naftaväli

Ida-Azəri naftaplatvorm

19. sajandil alustati naftatootmist mehaanilisel meetodil loodud puuraugust. 1847. aastal hakati naftat ammutama Bibi-Heybətis ja Balaxanıs. 1873. aastal saabus Bakuusse rootslane Robert Nobel. 1876. aastal asutasid vennad Nobelid Bakuus kompanii, mille eesmärgiks sai nafta tootmine ja töötlemine. 20. sajandi algul oli Aserbaidžaan maailma suurim naftatootja (1901. aastal toodeti 11,5 miljonit tonni aastas ehk pool maailma naftatoodangust). 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli naftatööstuse arengus oluline osa naftamiljonäridel Zeynalabdin Tağıyevil, İsa bəy Hacinskil (1860–1919), Murtuza Muxtarovil, Şəmsi Əsədullayevil (1840–1913), Seyid Mirbabayevil (1867–1953) jt.

Çıraqi naftaplatvorm

Tänu uute leiukohtade hoogsale otsimisele ja avastamisele ning nende kasutuselevõtule toodeti  1941. aastal 23,5 miljonit tonni naftat, mis moodustas 71,4% tollase Nõukogude Liidu naftatoodangu kogumahust. 1940. lõpus ja 1950. aastatel tootmine vähenes, kuna NSV Liit suunas naftatootmise mujale (aastatoodang keskmiselt 11–15 miljonit tonni). Aserbaidžaan oli ka esimene riik, kus alustati nafta puurimist merel. 1949. aastal avati avamere leiukoht, mis sai nimeks Neftjannõe Kamni (aserbaidžaani Neft Daşları, 'naftakivid'). 1960. aastatel avati mitu uut maardlat ja toodang kasvas taas 20 miljoni tonnini aastas. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel avastati Azəri, Çıraqi, Kapazi ja Günəşli naftamaardlad 80 kuni 350 m sügavusel Kaspia meres. 1980. ja 1990. aastatel vähenes toodang madalaimale tasemele (9 miljonit tonni aastas, 1997).

Naftatööstuse kiire areng iseseisvuse ajal

Iseseisvumise järel alustati riikliku naftatööstuse ülesehitamist ja välisinvesteeringute otsimist. 1992 rajati riiklik naftatootmisettevõte SOCAR, mis ühendas riiklikud naftatööstusettevõtted. 20. IX 1994 sõlmis Aserbaidžaani valitsus lepingu riigi naftavarude uurimiseks ja ekspluateerimiseks SOCARi ja rahvusvaheliste naftatootmisettevõtetega (vt Sajandi leping). hõlmas Kaspia mere Aserbaidžaani sektoris asuvate Azəri, Çıraqi ja Günəşli süvavee leiukohtade nafta töötlemist. 1995 moodustati Aserbaidžaani rahvusvaheline haldusettevõte (Azerbaijan International Operating Company, AIOC), kus juhtiv osa on BP-l. Nafta- ja gaasitööstuse arengut on rahastanud eelkõige väliskapital. 1997 alustati nafta puurimist Çıraqi, 2005 alguses Kesk-Azəri, 2006 alguses Lääne-Azəri, 2006 lõpus Ida-Azəri ja 2008 aprillis Günəşli leiukohas, 2014 alustas tegevust Lääne-Çıraqi platvorm. 1999. aasta novembris allkirjastasid Ameerika Ühendriikide, Türgi, Aserbaidžaani, Gruusia, Kasahstani ja Türkmenistani president İstanbulis riikidevahelise leppe Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhtme ehitamisest. Iga päev eksporditakse selle kaudu miljon barrelit naftat. See naftajuhe on kujunenud Aserbaidžaani nafta maailmaturule transportimise põhiliseks vahendiks. Aserbaidžaani naftatoodang on kiiresti kasvanud (2001. aastal 15 miljonit t, 2006. aastal 32 miljonit t). Aastatel 2009 ja 2010 toodeti u 50 miljonit tonni naftat aastas, seejärel on tootmine stabiliseerunud 42–45 miljoni tonnini aastas. Naftaga on seotud 25% Aserbaidžaani tööstusest, naftat ammutatakse 39-st maismaal ja 18-st meres asuvast maardlast (suurim Azəri–Çıraqi–Günəşli naftaväli). Naftatootmise laiendamine on tinginud naftatöötlemistehaste võrgu laienemise. Samal ajal on masinatehased suuresti keskendunud just naftaja gaasitööstuse seadmete tootmisele. Aserbaidžaani nafta tõestatud varu on 2 miljardit tonni (2014).

Suur osa toodangust veetakse Gruusia ja Türgi kaudu välja. Naftat veetakse Vahemere äärde Bakuu–Thbilisi–Ceyhani naftajuhet pidi ja Musta mere äärde Bakuu–Supsa naftajuhet pidi (Supsa terminal Gruusias ja Bakuu–Novorossiiski naftajuhet pidi Novorossiiskisse Venemaal). Aserbaidžaani kaudu veetakse läände ka osa Kasahstani Tengizi maardla naftast. Ekspordi maht on pidevalt kasvanud. 1999. aastal eksporditi 0,2 miljonit tonni, 2004. aastal 9 miljonit tonni, 2010. aastal 44,5 miljonit tonni naftat.

Naftavarude kogumisel ja suurendamisel tulevaste põlvede tarvis ning muidugi ka selle väärtusliku maavara kasutamisel riigi praeguste vajaduste rahuldamiseks on lähtutud majanduse arengu ja sotsiaalse progressi alustest. Sel otstarbel loodi 29. XII 1999 Aserbaidžaani riiklik naftafond.

Gaasitootmine

Aserbaidžaani teine oluline vara on looduslik gaas. Maagaasi tõestatud varu on 991 miljardit m3 (2015). Maagaasi toodetakse peamiselt sisetarbeks ning Gruusiasse ja Türgisse eksportimiseks. Gaasi tootmine kasvas hüppeliselt 2007. ja 2008. aastatel (2005. aastal 5,7 miljardit m3, 2007. aastal 10,8 miljardit m3, 2008. aastal 16,3 miljardit m3) seoses Şahdənizi gaasivälja kasutusele võtmisega. Ekspordiks kasutatakse Bakuu–Thbilisi–Erzurumi gaasijuhet. Şahdənizi gaasivälja teise järgu planeeritav koguvõimsus on 16 miljardit m3 aastas, millest 10 miljardit m3 on plaanis suunata Euroopasse.

Maapõues leidub raua-, kroomi-, alumiiniumi-, vase- ja molübdeenimaaki, aga ka liitiumimaake, kulda, antimoni, püriiti, barüüti, kivisoola, mineraalvett ja naftapõhist ravimuda.

Välislingid

Loodud 2015