Esimeste aserbaidžaanide Eestisse asumise aeg ei ole täpselt teada. 19. sajandi lõpul õppis Tartu ülikoolis mitu aserbaidžaani (teiste seas hilisem esimene naissoost aserbaidžaani arst). Need üliõpilased moodustasid Tartus aserbaidžaani üliõpilaste kaasmaalaskonna ehk zemljatšestvo ning asutasid kirjandusringi. Selle kaudu levitati aserbaidžaani kirjanike loomingut, tõlgiti Mirzə Şəfi Vazehi, Molla Pənah Vaqifi ja Mirzə Fətəli Axundovi luuletusi. 20. sajandil jätkus Eestis huvi aserbaidžaani kirjanduse vastu. Seda on eelkõige tõlgitud teiste keelte, põhiliselt vene keele vahendusel. Otsetõlkeid on teinud luuletaja Ly Seppel, kes aastail 1967–68 õppis Bakuus Aserbaidžaani Riiklikus Ülikoolis (loe lähemalt artiklist Aserbaidžaani kirjandus).

Aserbaidžaane hakkas Eestisse rohkem saabuma pärast Teist maailmasõda. Siia jäi nii demobiliseeritud inimesi kui ka neid, kes tulid sõjajärgsetele taastamistöödele. Paljud neist hiljem siiski lahkusid. 1970.–80. aastatel suurenes aserbaidžaanide arv taas märgatavalt. See oli seotud Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregatiga: koos teiste rahvuste esindajatega hakkasid ka aserbaidžaanid rajama Eestisse olümpiaobjekte.

1988 alustas tegevust Aserbaidžaani kultuuriselts Odžag ('kolle'), mis koondas enda ümber kõik Eestis elavad aserbaidžaanid. Seltsi esimeheks valiti Nijazi Gadzijev. Odžagil oli algusest peale oluline osa Eesti ja Aserbaidžaani kultuurisidemete loomisel ja arendamisel: korraldati kontserte, näitusi, spordivõistlusi, Aserbaidžaani kultuuripäevi Eestis. Selts on aktiivselt osalenud ka Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus ning kuulunud algusest peale Eestimaa Rahvuste Ühenduse koosseisu. 1991. aasta augustipäevil, kui just taasiseseisvunud Eesti seisis oma vabaduse eest, olid Tallinna teletorni kaitsmas ka Odžagi liikmed. Tegevuse laienedes kujunes seltsist 1999. aastal Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Aydan (taevakeha ‘kuu’). Eesti aserbaidžaanide omavahelist suhtlemist toetas oluliselt 1989. aasta detsembris ilmuma hakanud ajaleht Odžag (peatoimetaja Vidadi Mamedov). Tema on koostanud ka „Aseri-eesti sõnaraamatu” (2000) ja „Eesti-aserbaidžaani sõnaraamatu” (2006) ning koos Annely Pekkoneninga tõlkinud eesti keelde aserbaidžaani rahvuseepose „Dädä Gorgudi raamat”. Aastast 2009 on R4 eetris Aserbaidžaani kogukonna saade Odžaq (peatoimetaja Sanam Aliyeva, kaasautor Anara Axundova).

1990 alustas Tallinnas Aida Kärimova juhendamisel tööd pühapäevakool. Praegu tegutseb kool Sanam Aliyeva juhendamisel. Õpetaja Elmira Hasanova käe all lapsed õpivad oma emakeelt, rahvalaule ja -tantse. Koolis tegutsevad muusikaring, kunstiringi (juhendaja kunstnik Rövsän Gulijev), spordiring (juhendajad viiekordne maailmameister, maadleja Ferruh Abdullajev ja kahekordne Euroopa meister, karateka Amid Magerramov). 2007. aasta jaanuaris avati akadeemik Zärifä Älijeva nimeline aserbaidžaani eralasteaed, kus paralleelselt eesti keelega õpivad mudilased ka aserbaidžaani keelt. Tegutsevad noortekeskused  Irs ('Pärand') ja Ugur ('Edu') Sakina Damirova, Saida Nuraddinova, Miraga Quliyevi ja Tural Širinovi juhendamisel. Tallinnas tegutseb ainus aserbaidžaani nukuteater Euroopas, mida juhivad Aserbaidžaani teeneline kunstnik Rauf Avšarov ja Khatirä Avšarova. Teatri repertuaaris on näidendid “Džõrtdan”, “Munes kanake muna”, “Džeppone”, “Pentšo”, “Neitsitorn”.

Tegutseb ka Eesti-Aserbaidžaani suhete uurimise instituut, mille eesotsas on Džäfär Mämmädov. Temalt on ilmunud raamat „Eestlased Aserbaidžaanis”.

Tartus tegutseb Eesti-Aserbaidžaani Sõprusühing, mille eesotsas on Tartu Ülikooli keelekeskuse türgi keele lektor Hagani Gayibli, kellele on eriliste teenete eest antud Eesti kodakondsus.

Regulaarselt toimuvad Aserbaidžaani kultuuripäevad Eestis, mille raames tutvustatakse Tallinna koolide õpilastele aserbaidžaani rahva kultuuri ja traditsioone.

Eestis elab praegu üle 6000 Aserbaidžaanist pärit inimese, 2011. aasta rahvaloenduse andmeil elas Eestis 940 aserbaidžaani, sh 594 meest ja 346 naist.

Paljud aserbaidžaanid kuuluvad koos teiste rahvuste esindajatega Eesti kultuurhariduslikku klubisse Bakuulased (asutatud 5. II 2004). Klubi ühendab Bakuuga seotud inimesi, kes on sündinud, õppinud või töötanud Bakuus ja tunnevad huvi selle linna ja kahe riigi koostöö vastu. Klubi põhieesmärk on kultuuri- ja haridusprojektide elluviimine ning vastastikuste majanduskontaktide arendamine. Klubi Bakuulased asutamise pidulikul üritusel osalesid Riigikogu liige Eldar Efendijev, rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo ja Aserbaidžaani Riikliku Kaasmaalaste Komitee esimees Nazim Ibrahimov.

Aserbaidžaanid on huvitunud kõigest sellest, mis leiab aset Eestis, paigas, millest on saanud nende kodu. Aserbaidžaanid tegutsevad igas valdkonnas: poliitikud Orhan Oktain, Zaur Abbasov (Kohtla-Järve linnavoolikoguliige), Eldar Tomverk ( Paldiski aselinnapea), arstid Läman Balõyeva, Cämilä Rüstämova ja Ramid Niftaliyev, insener Rufat Kärimov.

28. V 2008 tähistas Eesti aserbaidžaani kogukond kolme olulist tähtpäeva: Eesti vabariigi 90. sünnipäeva, Aserbaidžaani vabariigi 90. sünnipäeva ja oma kogukonna 20. sünnipäeva. Aserbaidžaani kogukonna 25 sünnipäeva puhul anti 2013 välja raamat „Eesti-Aserbaidžaani kogukond”.

Välislink

• Eesti Aserbaidžaani Kultuurikeskus Aydan (aserbaidžaani, eesti, inglise ja vene keeles)

Loodud 2015