Eesti Üliõpilaste Selts

Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp

Eesti Üliõpilaste Selts (EÜS), Eesti ja välisriikide eesti rahvusest meesüliõpilaste ja vilistlaste organisatsioon; asutatud 1870. Vajadus eesti üliõpilaste ühenduse järele tekkis sellepärast, et Tartu ülikool oli pärast taasavamist 1802 saksakeelne ja -meelne. Usuteaduskonna üliõpilane Andreas Kurrikoff algatas eesti soost üliõpilaste kooskäimise. Esimene koosolek toimus 7. IV 1870 A. Kurrikoffi korteris. Seal osalesid üliõpilased Heinrich Rosenthal, Hugo ja Gustav Treffner, Martin Wühner ning rahvusliku liikumise tegelased Jakob Hurt, Wilhelm Eisenschmidt ja Johann Voldemar Jannsen. Otsustati käia korra nädalas koos „Kalevipoega” lugemas. Nendest „Kalevipoja”-õhtutest loetakse EÜS-i algust. 1873 said kokkutulekud Vironia seltsi nime all organiseerituma kuju. 1881 otsustati seltsi esimehe Aleksander Mõtuse eestvedamisel asutada korporatsioon Vironia ja valida värvideks sinine, must ja valge. Baltisaksa korporatsioonide vastuseisu tõttu ei õnnestunud seda kinnitada ja tegevust jätkati 1883 registreeritud teadusliku seltsina EÜS-i nime all. 22.–24. V 1884 pühitseti Otepääl seltsi sinimustvalge lipp. 1891 kohustas selts eestluse säilitamiseks oma liikmeid käima vil! Karl August Hermanni eesti kirjanduse loengutel. 1889 alustati vil! Villem Reimani toimetamisel „Eesti Üliõpilaste Seltsi albumi” väljaandmist. 1890–91 üritati saada tunnustust korporatsioonina Fraternitas Viliensis, kuid venestuse tõusulainel keeldus Riia õpperingkonna kuraator seda kinnitamast. 1896 hakati välja andma rahvakalendrit  „Sirvilauad” (toimetajad Villem Reiman ja Villem Ernits). 1902 valmis seltsi maja (arhitekt Georg Hellat). 1905. aasta revolutsiooni ajal toodi 19. oktoobril eesti seltside rongkäigul avalikult välja sinimustvalge lipp. 1917–18 osales EÜS Eesti iseseisvuse toetuseks korraldatud rongkäigus, eesti üliõpilaste I kongressil ning saksakeelse ülikooli boikoteerimisel. 24. XI 1918 peetud erakorralisel üldkoosolekul otsustati astuda in corpore EV sõjaväkke. 1920.–30. aastail kasvas seltsi liikmeskond, 1940 oli liikmeid umbes 1100. Loodi uued koondused Tallinnas, Viljandis, Valgas, Pärnus ja Haapsalus. 1940 akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid suleti. 1945 rajati esimesed koondused Rootsi ja Saksamaa põgenikelaagris, järgmistel aastatel Inglismaal, USA-s, Kanadas ja Austraalias. 1987 asutati üliõpilasorganisatsioon EÜS Sodalicium, mille liikmed asusid EÜS-i taastama. EÜS taastati 1. XII 1988, 1991 tagastas Tartu Ülikool seltsi maja. 2007 asutati EÜS-i kirjastus. 2011 on kõigis EÜS-i koondustes 876 liiget, neist Tartus 306 (22 noorliiget, 107 tegevliiget ja 177 vilistlast). Tegutseb 12 väliskoondust (sh viis koondust Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Brüsselis, Montréalis, Torontos, Stockholmis).

Kirjandus

• J. Kõpp. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu 1870–1905 I. Tartu, 1925
• Eesti Üliõpilaste Selts 100 aastat 1870–1970. Koostanud A. Grönberg. Toronto, 1971
• A. Grönberg. Eesti vanad seltsid: Eesti Üliõpilaste Seltsi osa Eesti vanimate rahvusklutuuriliste seltside hulgas. Toronto, 1971
• A. Grönberg. Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu II. Iseseisvuse eelvõitluses (1906–1940). Omariikluse saavutustes (1918–1940). Montréal, 1985
• Spes patriae. Koostanud H. Piirimäe, T. Hiio, M. Maasikas. Tallinn, 1996
• Vivat Academia: üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis. Tartu, 2007