Eesti kaitsealused liigid

I kaitsekategooria liigid Eestis
Sõnajalgtaimed (Pteridophyta)
Muda-lahnarohi (Isoetes echinospora)
Karedahambaline osi (Equisetum trachyodon)
Haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium)
Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum)
Põhja raunjalg (Asplenium septentrionale)
Rohe-raunjalg (Asplenium viride)
Ida-kiviürt (Woodsia ilvensis)
Sudeedi põisjalg (Cystopteris sudetica)
Ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum)
Odajas astelsõnajalg (Polystichum lonchitis)
Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii )
Katteseemnetaimed (Angiospermae)
Kollane käoking (Aconitum lasiostomum)
Liiv-hundihammas (Astragalus arenarius)
Mägi-lipphernes (Oxytropis campestris)
Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride)
Pisilina (Radiola linoides)
Püsiksannikas (Swertia perennis)
Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia)
Püramiidjas akakapsas (Ajuga pyramidalis)
Silmjärvikas (Littorella uniflora)
Sinihall luga (Juncus inflexus)
Nõmmluga (Juncus squarrosus)
Püstkivirik (Saxifraga adscendens)
Harilik kobarpea (Ligularia sibirica)
Ahtalehine kareputk (Laserpitium prutenicum)
Mägi-piimputk (Peucedanum oreoselinum)
Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum)
Pehme koertubakas (Crepis mollis)
Nõtke näkirohi (Najas flexilis)
Villtulikas (Ranunculus lanuginosus)
Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum)
Lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa)
Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei)
Leeder-sõrmkäpp  (Dactylorhiza sambucina)
Jalgtarn (Carex rhizina)
Sammaltaimed (Bryota)
Roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis)
Tömbilehine tiivik (Fissidens arnoldii)
Suur paelsammal (Metzgeria conjugata)
Kolmis-seligeeria (Seligeria patula)
Seened (Fungi)
Poropoorik (Amylocystis lapponica)
Leht-kobartorik  (Grifola frondosa
Krookustorik (Hapalopilus croceus)
Taigapässik (Inonotopsis subiculosa)
Lõhe-lehtervahelik (Leucopaxillus salmonifolius)
Roosakas tammenääts (Pachykytospora tuberculosa)
Võrkheinik (Rhodotus palmatus)
Lilla põdramokk (Sarcodon fuligineoviolaceus)
Limatünnik (Sarcosoma globosum)
Samblikud (Lichens)
Harilik tundrasamblik (Flavocetraria cucullata)
Kaitsealused loomad
Ebapärlikarp (Margaritifera  margaritifera)
Kõre ehk juttselg-kärnkonn (Bufo calamita)
Rohe-kärnkonn (Bufo viridis)
Must-toonekurg (Ciconia nigra)
Väike-laukhani (Anser erythropus)
Merikotkas (Haliaëtus albicilla)
Madukotkas (Circaëtus gallicus)
Kaljukotkas (Aquila chrysaëtos)
Suur-konnakotkas (Aquila clanga)
Väike-konnakotkas (Aquila pomarina)
Kalakotkas (Pandion haliaëtus)
Rabapistrik (Falco peregrinus)
Rabapüü (Lagopus lagopus)
Tutkas (Philomachus pugnax)
Habekakk (Strix nebulosa)
Siniraag (Coracias garrulus)
Lendorav (Pteromys volans)
Euroopa naarits (Mustela lutreola)

Eestis toimub liikide kaitse Looduskaitseseaduse (2004; LKS) alusel. 2011. aastal oli kaitse all 570 liiki. Varem kehtinud Kaitstavate loodusobjektide seaduse (1994; KLOS) alusel oli Eestis kaitse all 536 taime-, seene- ja loomaliiki. Sellest seadusest võeti üle kaitstavate liikide kategooriatesse jagamine. Kokku on kolm kaitsekategooriat, I ja II kategooria liigid võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse määrusega ning III kategooria liigid keskkonnaministri määrusega.

I kaitsekategooria

Looduskaitseseaduse kohaselt arvatakse I kaitsekategooriasse (lühidalt LK I) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena või mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti loodusest on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. KLOS-i alusel oli LK I-s 23 taime- ja 12 loomaliiki ning LKS-i alusel (seisuga 1. I 2012) 9 seene-, 10 sõnajalgtaime-, 4 sammaltaime, 21 katteseemnetaime- ja 20 loomaliiki ning 1 samblikuliik. Varasemale nimekirjale lisandusid loomadest kõre, rohe-kärnkonn, habekakk, kassikakk, siniraag, tutkas, väike laukhani (Anser erythropus) ja väikepistrik.

Kõik LK I liikide teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (moodustatakse kas kaitseala, hoiuala või püsielupaik). Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Kui soovitakse loomade hääli salvestada või nende sigimis- ja pesitsuspaiku filmida või pildistada, tuleb selleks luba taotleda Keskkonnaametilt. Mitmel taimeliigil, sealhulgas pisilinal, nõtkel näkirohul, lääne-sõrmkäpal ja Ruthe sõrmkäpal, on Eestis teada vaid üks väike lokaalasurkond. LK I loomadest on ebapärlikarp säilinud Eestis ilmselt ainult ühe jäänukasurkonnana ning euroopa naaritsa looduslik asurkond on Eestis hävinud (mitme rahvusvahelise projekti toetusel ja Tallinna loomaaia juhtimisel püütakse aastast 2000 Hiiumaale luua euroopa naaritsa asurkonda). Peamiselt vanu metsi asustavad must-toonekurg ja lendorav on Eestis vähearvukad ning nende elupaiku ohustab vanade looduslike metsade hävimine. Väga ohustatud loomaliikide kõrval kuulub LK I-sse ka selliseid liike, mis 1990. aastate alguses olid Eestis väga haruldased või tugevasti ohustatud, kuid tänu kaitsemeetmetele on nende olukord käesolevaks ajaks tunduvalt paranenud. Selliste liikide hulka kuulub näiteks merikotkas.

I kaitsekategooria liike

Limatünnik

Euroopa naarits

Rohe-kärnkonn

Põhja raunjalg

Lehitu pisikäpp

Ruthe sõrmkäpp

Mägi-kadakkaer

                                        

II kaitsekategooria

II kaitsekategooriasse (lühidalt LK II) kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, mille arvukus väheneb ning levila aheneb. LK II-sse on LKS-i alusel arvatud 5 sõnajalgtaime, 26 sammaltaime, 1 paljasseemnetaim (harilik jugapuu), 112 katteseemnetaime, 27 seent, 32 samblikku, 6 selgrootut looma ja 53 selgroogset looma, kokku 262 liiki (KLOS-i alusel oli selles kategoorias 145 taime-, 24 seene- ja 57 loomaliiki). Sõnajalgtaimedest on oligotroofsete järvede liik järv-lahnarohi (Isoetes lacustris) veekogude eutrofeerumise tõttu väga ohustatud. Ainsa paljasseemnetaimena kaitse all olev harilik jugapuu on Eestis subatlantilise kliimastaadiumi relikt. Sammaltaimedest kasvab roheline kaksikhammas (Dicranum viride) põlismetsas vanade puude tüvedel ja on enim ohustatud samblaliike. Mõne kaitsealuse seeneliigi kohta on teada vaid väheseid leiukohti ning nad on Eestis oma levila põhja-, kirde- või idapiiril; sellised on näiteks Fechtneri kivipuravik (Boletus fechtneri), mõru kivipuravik (B. radicans) ja roosa riisikas (Lactarius controversus). Selgrootute loomade nimekirja kuuluv kirju- ehk apteegikaan (Hirudo medicinalis) on väikeste kinnikasvavate järvede haruldane elanik. Selgroogsete nimekirjas olevad säga ja kivisisalik (Lacerta agilis) on Eestis oma levila põhjapiiril. LK II-sse on uute liikidena võetud kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana).

II kaitsekategooria liikide osas võetakse vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest kaitse alla. Keelatud on massiteabevahendites avalikustada LK II liikide elupaiku ja kasvukohti.

II kaitsekategooria liike

Harilik jugapuu

Valge tolmpea

Niidu-kuremõõk

Kivisisalik

Hallhüljes

Laululuik

III kaitsekategooria

III kaitsekategooriasse (lühidalt LK III) kuuluvad liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt väheneda. Siia kategooriasse kuulub LKS-i järgi 244 liiki: 5 sõnajalgtaime, 61 katteseemnetaime, 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikku, loomadest 45 selgrootut ja 90 selgroogset (KLOS-i järgi oli nimekirjas 276 liiki: 4 sõnajalgtaime, 2 sammaltaime, 37 soontaime, 6 seent, 26 selgrootut ja 201 selgroogset). Praegusesse III kaitsekategooriasse on viidud atlandi tuur, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel, ning pähklinäpp, kasetriibik (Sicista betulina) ja lagrits.

LK III liikidel puhul võetakse 10% ulatuses kaitse alla teadaolevad ja keskkonnaregistrisse kantud elupaigad või kasvukohad. Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud, kehtib isendi kaitse.

III kaitsekategooria liike

Rand-seahernes

Rootsi kukits

Karulauk

Händkakk

Valge-toonekurg

Saarmas

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

  • Eesti looduskaitse. Koostaja K. Sepp. Tallinn, 1996
  • Ü. Kukk. Eesti kaitstavad taimeliigid. Tartu, 1999
  • Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Koostaja A. Lõhmus. – Eesti Ulukid, 2001, 8

Välislingid

EE 11, 2002 (R. Rannap); muudetud 2012